Haritava maa hind on saavutanud rekordtaseme – õige aeg müüa põllumaad?

Haritava maa hektari mediaanhind* ületas 2018. aastal 3 000 euro piiri, kuid tehingute arv ja koguväärtus langesid. Milliseid tehinguid Eestis põllumaadega tehti ja millised tegurid olid peamised hinnakujundajad? Kas turuseisule ja müügistatistikale tuginedes on kätte jõudnud õige aeg oma põllumaa müügiks?

Kui palju ja milliseid tehinguid tehti Eestis haritava maaga aastal 2018?

Eelmisel aastal vahetas omanikku ca 2 % Eesti looduslikest rohumaadest ja haritavatest maadest. Samas suurusjärgus tehinguid tehti ka 2017. aastal. Kokku tehti 1 070 tehingut, mis on 14,6 % vähem kui aastal 2017. Tehingute koguväärtus ulatus 35,6 miljoni euroni, kuid see tähendab võrdluses 2017. aastaga 6,8 % langust.

Hoolimata tehingute koguarvu ja koguväärtuse langusest tõusis keskmine tehingu hind 9,1 % võrra ning haritava maa hektari mediaanhind ületas esmakordselt 3 000 € piiri, jõudes tasemeni 3 048 €. Kõige kõrgema hektari mediaanhinnaga paistab silma Valgamaa (3 950 €/ha) ja madalaima hinnaga Hiiumaa (1 973 €/ha).

Kõige rohkem tehinguid tehti Lääne-Viru maakonnas (136), järgnesid Järvamaa (115), Tartumaa (111) ja Viljandimaa (90). Kõige vähem tehinguid (17) tehti Hiiu maakonnas.

Keskmise omanikku vahetanud maatüki pindala oli 2018. aastal 9,4 hektarit. Riigi maade osakaal moodustas tehingute koguarvust 6,9 %, eraisikute müüdud maad 45,5 % ja juriidiliste isikute osakaal maa müügitehingutes oli läbi aegade kõrgeim, 45,2 %. Ka välismaalastest müüjate osakaal jõudis rekordtasemeni, moodustades 2,1 % kõigist müüjatest.

Millised tegurid kujundavad põllumaa hinda Eestis?

Põllumaa ost Eestis on muutunud aasta-aastalt järjest kallimaks – seda näitab hektari mediaanhinna stabiilne kasv. Hinnakasvule aitavad eeldatavalt kaasa nii maast saadava tulu stabiilne suurenemine kui ka Euroopa Komisjoni toetused. Lisaks sellele analüüsis Maa-amet andmeanalüüsi tarkvara R ja moodsate GIS vahendite abil erinevate tegurite mõju haritava maa hektari mediaanhinnale. Haritava maa hektari mediaanhinda mõjutavad tegurid ja nende mõju hinnakujundusel on järgmised:

  • Boniteet ehk mullaviljakus – Keskmise boniteediväärtuse kasv 1 hindepunkti võrra tõstab maa hektarihinda keskmiselt 23,2 € võrra.
  • Maatüki pindala ja korrapärasus – Mida suurem on müüdava maatüki pindala, seda kõrgem on keskmine hektarihind – 5,5 € iga lisanduva hektari kohta.
  • Maa registreerimine PRIA põllumassiivide registris – mida suurem osa maatükist on registreeritud PRIA põllumassiivide registris, seda kõrgem on maatüki mediaanhind.
  • Asukoht – Mida lähemal maatükk avalikule teele asub, seda kõrgem on hektari mediaanhind. Sama trend kehtib ka asulate puhul – kauguse suurenemisel alevist kilomeetri võrra langeb haritava maa hektari väärtus keskmiselt 17,6 € ja kauguse suurenemisel linnast kilomeetri võrra langeb hektarihind keskmiselt 12,8 €.

Seega võib loota, et haritava maa eest, mis on hea mullaviljakusega, keskmisest suurem, registreeritud täies mahus PRIA põllumassiivide registris ja asub asulate ning avalike teede lähedal, võib praeguses turuseisus enneolematult head hinda saada.

Põllumaa hind jätkab tõusutrendi – kas on õige aeg müüa?

Põllumaa hind Eestis on viimase kahe kümnendi jooksul olnud stabiilselt tõusuteel, nüüdseks on haritava maa hektari mediaanhind ületanud 3 000 € piiri. Kuid head hinnad ei pruugi kesta igavesti. Kui haritava maa hind kasvas aastatel 2012 ja 2013 eelneva aastaga võrreldes vastavalt 33,2 % ja 36,4 %, siis aastal 2017 kasvas haritava maa väärtus 8,6 % ja aastaks 2018 on väärtuse kasv aeglustunud 4,2 % peale.

Maaomaniku vaatenurgast oleme hetkel saavutanud haritava maa väärtuse rekordtaseme ning kui kümmekond aastat tagasi ostis maaomanik maatüki hektarihinnaga, mis jäi 1 000 € lähedale, siis täna on võimalik sama maatüki hektari eest saada kolm korda paremat hinda. Kas on kätte jõudnud õige aeg müüa? Kindlasti tasuks sellele mõelda, kuniks haritava maa hinnad veel rekordtasemel püsivad.

Tutvu Maa-ameti Haritava maa 2018. aasta turuülevaatega lähemalt SIIN

* Kasutame artiklis võrdluste toomiseks keskmise hinna asemel mediaanhinda, sest see annab realistlikuma ülevaate tegelikust maade hinnakujundusest. Mediaanhind on hind, millest pooled tehingud toimusid kõrgema hinnaga ja pooled tehingud madalama hinnaga.

2019-05-30T13:05:49+02:00
Täname sõnumi eest. See saadeti teele.