admin, Author at Maa hind. Metsamaa hind. Põllumaa hind

About admin

This author has not yet filled in any details.
So far admin has created 10 blog entries.

Haritava maa hind on saavutanud rekordtaseme – õige aeg müüa põllumaad?

Uuendatud 10.01.2022

Haritava maa hektari mediaanhind* ületas 2020. aastal juba 3 600 euro piiri (võrdluseks, 3 000 euro piir ületati alles 2018. aastal), ning tehingute arv ja koguväärtus võrreldes 2019. aastaga tõusid samuti. Milliseid tehinguid Eestis põllumaadega tehti ja millised tegurid olid peamised hinnakujundajad? Kas turuseisule ja müügistatistikale tuginedes võib öelda, et on õige aeg oma põllumaa müügiks?

Kui palju ja milliseid tehinguid tehti Eestis haritava maaga aastal 2020?

2020. aastal vahetas omanikku ca 2 % Eesti looduslikest rohumaadest ja haritavatest maadest. Samas suurusjärgus tehinguid tehti ka 2018. ja 2019. aastal. Kokku tehti 1 493 tehingut, mis on 17 % rohkem kui aastal 2019. Tehingute koguväärtus ulatus 64,6 miljoni euroni, mis tähendab võrdluses 2019. aastaga ligi 11 % tõusu. Kuid võrdluses 2018. aastaga, mil tehingute koguväärtus oli 35,6 miljonit eurot, on koguväärtuse kasv olnud ligi kahekordne.

Tehingute mediaanhind on jätkuvalt tõusuteel. Haritava maa hektari mediaanhind ületas 2020. aastal 3 600 euro € piiri, jõudes tasemeni 3 612 €. Kõige kõrgema hektari mediaanhinnaga paistab silma Tartu maakond (4 300 €/ha) ja madalaima hinnaga Hiiumaa (2 491 €/ha).

Kõige rohkem tehinguid tehti Lääne-Viru maakonnas (201), järgnesid Saare maakond (193), Tartumaa (173) ja Harju maakond (134). Kõige vähem tehinguid (16) tehti Hiiu maakonnas.

Keskmise omanikku vahetanud maatüki mediaanpindala jääb aasta-aastalt väiksemaks. Riigi maade osakaal moodustas tehingute koguarvust ligi 12 %, eraisikute müüdud maad 34 %, mis on läbi aegade madalaim eraisikute osakaal. Juriidiliste isikute osakaal maa müügitehingutes oli läbi aegade kõrgeim, 53,5 %. Ülejäänud müügiosapoolte liigid moodustavad kõikidest tehingutest kokku ca 1%

Millised tegurid kujundavad põllumaa hinda Eestis?

Põllumaa ost Eestis on muutunud aasta-aastalt järjest kallimaks – seda näitab hektari mediaanhinna stabiilne kasv. Hinnakasvule aitavad eeldatavalt kaasa nii maast saadava tulu stabiilne suurenemine kui ka Euroopa Komisjoni toetused. Lisaks sellele analüüsis Maa-amet andmeanalüüsi tarkvara R ja moodsate GIS vahendite abil erinevate tegurite mõju haritava maa hektari mediaanhinnale. Haritava maa hektari mediaanhinda mõjutavad tegurid ja nende mõju hinnakujundusel on järgmised:

Boniteet ehk mullaviljakus – Keskmise boniteediväärtuse kasv 1 hindepunkti võrra tõstab maa hektarihinda keskmiselt 23,2 € võrra.
Maatüki pindala ja korrapärasus – Mida suurem on müüdava maatüki pindala, seda kõrgem on keskmine hektarihind – 5,5 € iga lisanduva hektari kohta.
Maa registreerimine PRIA põllumassiivide registris – mida suurem osa maatükist on registreeritud PRIA põllumassiivide registris, seda kõrgem on maatüki mediaanhind.
Asukoht – Mida lähemal maatükk avalikule teele asub, seda kõrgem on hektari mediaanhind. Sama trend kehtib ka asulate puhul – kauguse suurenemisel alevist kilomeetri võrra langeb haritava maa hektari väärtus keskmiselt 17,6 € ja kauguse suurenemisel linnast kilomeetri võrra langeb hektarihind keskmiselt 12,8 €.

Seega võib loota, et haritava maa eest, mis on hea mullaviljakusega, keskmisest suurem, registreeritud täies mahus PRIA põllumassiivide registris ja asub asulate ning avalike teede lähedal, võib praeguses turuseisus enneolematult head hinda saada.

Põllumaa hind jätkab tõusutrendi – kas on õige aeg müüa?

Põllumaa hind Eestis on viimase kahe kümnendi jooksul olnud stabiilselt tõusuteel, nüüdseks on haritava maa hektari mediaanhind ületanud 3 600 € piiri. Kuid head hinnad ei pruugi kesta igavesti. Kui haritava maa hind kasvas aastatel 2012 ja 2013 eelneva aastaga võrreldes vastavalt 33,2 % ja 36,4 %, siis aastal 2017 kasvas haritava maa väärtus 8,6 % ja aastaks 2018 on väärtuse kasv aeglustunud 4,2 % peale. Turu muutlikkust näitab aga 2019. ja 2020. aasta võrdlus, kus hektari mediaanhind on teinud taas 9,5% suuruse kasvuhüppe.

Maaomaniku vaatenurgast oleme hetkel saavutanud haritava maa väärtuse rekordtaseme ning kui kümmekond aastat tagasi ostis maaomanik maatüki hektarihinnaga, mis jäi 1 000 € lähedale, siis täna on võimalik sama maatüki hektari eest saada isegi neli korda paremat hinda. Kas on kätte jõudnud õige aeg müüa? Kindlasti tasuks sellele mõelda, kuniks haritava maa hinnad veel rekordtasemel püsivad.

Tutvu Maa-ameti Haritava maa 2020. aasta turuülevaatega lähemalt SIIN

* Kasutame artiklis võrdluste toomiseks keskmise hinna asemel mediaanhinda, sest see annab realistlikuma ülevaate tegelikust maade hinnakujundusest. Mediaanhind on hind, millest pooled tehingud toimusid kõrgema hinnaga ja pooled tehingud madalama hinnaga.

Haritava maa hind on saavutanud rekordtaseme – õige aeg müüa põllumaad?admin2022-01-10T11:38:06+02:00

Puidu hind Eestis on kõrgem kui kunagi varem – kas õige aeg müüa metsa või metsamaad?

Kuidas on muutunud puidu hind võrreldes eelmise aastaga ja selle aasta algusega? SA Erametsakeskuse tellitud I ja II kvartali puiduturu ülevaatest selgub, et metsa hind Eestis on saavutanud rekordtaseme. Millise tempoga on hinnad tõusnud? Kas kõrge metsa hind võib tähendada, et metsaomaniku jaoks on jõudnud kätte hea aeg metsa müümiseks?

Milline on olnud metsa hinnakasv?

Võrreldes 2017. aasta statistikaga on metsa hind teinud väga korraliku tõusu. Männipeenpalk on kallinenud 22%, männipalk 19%, kuusepeenpalk ca 15% ja kuusepalk rohkem kui 12%.

Võrreldes 2018. aasta esimese kvartaliga on hinnad veidike langenud – männipalkide hinnad 0,2%, kuusepalkide hinnad 0,5% ja mõlema puuliigi peenpalkide hinnad 0,3%. 2018. aasta teise kvartali lõpus maksis kasepakk keskmiselt 116,19 €/tm, kasepalk 74,09 €/tm, haavapalk 43 €/tm ja lepapalk 39,65 €/tm

Lehtpuu jämesortide hinnad aasta lõikes on samuti märgatavalt kasvanud – võrreldes 2017. aasta II kvartaliga on kasepakk kallinenud 27,8%, lepapalk 25,9%, kasepalk 21,6% ja haavapalk 19,4%. Esimese kvartaliga võrreldes on hind jäänud sarnaseks – hinnamuutus kõikidel lehtpuuliikidel on jäänud +/- 2% piiresse.

Kui kõrge on paberipuidu turuväärtus?

Vaadates statistikat võib öelda, et paberipuit hakkab saavutama hinnalage. Võrreldes aasta alguse ja 2017. aasta lõpuga on paberipuidu hind ligi 2% langenud. Okaspuu ja haavapuu hinnad on jõudnud rekordilisele tasemele.

Tuues võrdluseks 2017. aasta II kvartali lõpu tundub hinnavahe pehmelt öeldes uskumatu. Okaspuu ja kasepuu paberipuidu hinnakasv jääb 82-83% piiresse, haavapuidu hind on kasvanud ligikaudu 55%. Rahaliselt väljendub see järgmistes keskmisetes hindades tihumeetri kohta: männipaberipuit 61,30 eurot, kuusepaberipuit 61,30 eurot, kasepaberipuit 55,07 eurot ja haavapaberipuit 40,56 eurot.

Kuidas on muutunud küttepuidu hinnad?

Küttepuidu hinnad on olnud mõõdukas ja jätkuvas kasvus alates 2017. aasta algusest. Käesoleva aasta I kvartalis ületas küttepuidu hind esmakordselt 30 eurot tihumeetri kohta ja on sellest hetkest alates rekordit järjest kõrgemale lükanud, tõustes II kvartali lõpuks 31,39 €/tm peale. Võrdluseks võib tuua, et aasta tagasi oli küttepuidu hind 41,5% madalam ja 2017. aasta alguses 54% madalam.

Erametsakeskuse I kvartali analüüs toob hinnakasvu põhjusena välja küütepuidu erakordselt madala hinna 2017. aasta alguses, mistõttu oli üldine huvi küttepuidu varude loomiseks madal. Järgnenud märg ja raietöid raskendav aasta tekitas kiiresti puidupuuduse. Hinnakasvule on Erametsakeskuse sõnul kaasa aidanud ka puidugraanulite nõudluse kasv maailmaturul ja bioenergeetika populaarsuse suurenemine kogu maailmas.

Puidu hind Eestis on veel rekordiliselt kõrge

Puidu hind Eestis ületab rekordilisi tasemeid ja kuigi võrdluses eelmise aastaga on hinnad tõusnud uskumatult palju, näitab käesoleva aasta I ja II kvartali võrdlus, et suurt kasvu pole lisandunud ning hinnatase on jäänud mõneprotsendiliste kõikumistega samaks.

Õige aeg müügiks?

Puidureservid üha täienevad ja puidu hinnad püsivad veel kõrgel, kuid head hinnad ei pruugi kesta igavesti. Metsaomaniku vaatenurgast oleme hetkel viimase kümne aasta parimas turuseisus ning õige aeg oleks mõelda oma metsa ja metsamaa müügile, kuniks hinnad veel rekordtasemetel püsivad.

Puidu hind Eestis on kõrgem kui kunagi varem – kas õige aeg müüa metsa või metsamaad?admin2018-10-24T08:30:11+03:00

Millal tehakse kõige rohkem põllumaade ostu ja müügi tehinguid Eestis?

Külviaeg on üldjuhul kevadel ja saaki koristatakse sügisel. Kuid millisel aastaajal vahetab haritav maa kõige tõenäolisemalt omanikku? Maa-ameti 2017. aasta turuülevaade annab ülevaate tehingute sesoonsusest viimasel kolmel aastal ja sellest saame välja lugeda ka peamised trendid – millal on põllumaa ostu ja müügi kõrghooaeg ning millal tehakse pigem vähem haritava maa tehinguid.

Millal tehakse kõige rohkem põllumaade ostu- ja müügitehinguid

Viimase 3 aasta statistika näitab, et põllumaa ostu kõrghooaeg jääb kevadesse. Enim maatehinguid tehakse märtsis, aprillis ja mais tehingute arv järk-järgult väheneb. Tehingute arv hakkab taas tõusma sügisel ja saavutab uue haripunkti detsembris.

Kevadise tehingute dünaamika taga on tõenäoliselt hooaja algus – enne uut hooaega soovitakse oma haritavat maa massiive kas tegevuse vähendamisel kokku tõmmata või vastupidi – koos tegevuse laiendamisega laiendada. Sügisene põllumaa tehingute arvu kasv algab koos hooaja lõpuga ja saavutab haripunkti detsembris – aasta lõpp toob tavaliselt kaasa üleüldise tehingute kasvu ja see põhjustab tõenäoliselt ka kõrge haritava maa tehingute arvu.

Millistel kuudel tehakse kõige vähem põllumaade tehinguid?

Põllumaade tehingutel on 2 madalpunkti: Esimene neist on jaanuaris, hakates liikuma tõusvas joones kuni märtsi haripunktini. Teine madalseis on augustis ja septembris, mis päädib uue haripunktiga detsembris. Kui jaanuari madalpunkti võib põhjendada üleüldise väikese kinnisvaratehingute arvuga aasta alguses, siis põllumaaga seonduvate tehingute vähesus suvekuudel ja eriti suve lõpus jääb täpselt saagikoristuse ajale ja hooaja lõpule.

Kuidas mõjutab tehingute sesoonsus põllumaa müüjat?

Nagu iga teise kinnisvara liigi puhul on kõrgema müügiaktiivsusega aeg just see, mil suurem hulk huvilisi otsib võimalusi oma põllumassiivide laiendamiseks ja on nõus sobiva maatüki eest ka väärilist hinda maksma. Põlluharimise hooaja väliselt ja ajal, mil põllumaa on aktiivses kasutuses on ostjate huvi ja ka põllumaa hind paratamatult madalam, sest uus omanik peab põllumaa kasutamiseks ootama järgmist hooaega.

Kui põllumaa müügisoov kindel, tasub madala müügiaktiivsusega perioodil olla ettevaatlik ja mitte langeda vahendajate ohvriks, kes püüavad madalast turu aktiivsusest kasu lõigata ja hinna alla lüüa.

Müües oma haritava maa pikaajalise kogemusega maafirmale, kes ka ise põllumaa majandamisega tegeleb maandate riske ja saate parema hinna kui vahendajatelt.

Millal tehakse kõige rohkem põllumaade ostu ja müügi tehinguid Eestis?admin2018-10-22T16:36:07+03:00

Mis mõjutab kõige enam metsamaa hinda ja raieõiguse hinda?

Soovid müüa oma metsa ja metsamaad. Müügisoov on kindel, kuid Sa ei oska oma metsa või metsamaa väärtust täpselt hinnata. Siinkohal tuleb ka arvestada, et metsamaa ehk metsakinnistu väärtust mõjutavad tegurid ei ole samad, mis mõjutavad kasvava metsa ehk raieõiguse müügihinda. Millised on mõlema müügi puhul hinda kujundavad tegurid?

Metsamaa ehk metsakinnistu hinda mõjutavad tegurid

Metsamaa müük tähendab kogu metsakinnistu müüki koos sellel kasvava puiduvaruga. Sellisest tehingust saadav tulu on ühekordne ja kõrgem kui raieõiguse müügitulu, sest metsamaa uus omanik saab peale raie teostamist metsa majandamisega edasi tegeleda. Millised tegurid mõjutavad metsamaa müügihinda?

Metsakinnistu asukoht ja ligipääsetavus

Kõige hinnalisemad on hea ligipääsetavusega metsakinnistud, kus saab raieid teha aastaringselt – see tähendab, et metsa aluspind suudab metsatehnikat kanda ka vihmasel sügisel ja kevadisel sulaperioodil. Teede olemasolu muudab lihtsamaks nii raietegevuse, maaparanduse, väljaveo kui ka uue metsa istutamise ja majandamise – mis tõstab ostjatel silmis kinnistu atraktiivsust.

Geograafilise asukoha poolest on metsamaa hinnad kõrgeimad Lõuna- Eestis. Maa-ameti 2017. aasta turuülevaate kohaselt olid metsamaa hinnad kõrgeimad Võrumaal ja Valgamaal. Metsamaa hind on tavaliselt kõrgem asustatud alade läheduses, sest seal on rohkem kokkuostjaid ja suuremad võimalused raiete käigus saadud puidu realiseerimiseks.

Metsakinnistu suurus

Tavaliselt kehtib reegel, mida suurem kinnistu seda kõrgem hind. Metsa majandades on suuremaid metsakinnistuid korraga kergem hallata – metsatööde käigus tähendab see vähem metsatehnika ümber paigutamist ja lihtsamat logistikat. Seetõttu on suuremad metsakinnistud reeglina kõrgemas hinnas.

Metsamaa viljakus ja kasvukohatüüp

Puistu kasvu kiirus ja puidu kvaliteet sõltub mullastiku viljakusest ehk boniteedist. Kõrgemat hinda võib oodata metsamaadelt, mille mullastiku boniteet on kõrgem. Parimat hinda saab I ja II klassi boniteediga metsamaadelt, madalaimat V boniteediklassiga maadelt. Siinkohal tasub silmas pidada, et õige hooldusega on võimalik boniteeti isegi kuni 3 klassi võrra tõsta. Maaparandust saab teha peale raiet. Enimlevinud probleem ja mulla viljakuse alandaja meie metsades on liigne niiskus, mida saab tavaliselt reguleerida kraavide rajamisega.
Metsamaa puhul tasub jälgida ka kasvukohatüüpi ehk kindlaks teha, milline puuliik sobib Sinu metsamaadele kõige paremini. Puistu liigi ja kasvukohatüübi omavahelisel sobivusel kasvab tervem, kvaliteetsem ja elujõulisem mets.

Metsa liigiline ja vanuseline koosseis

Eesti oludes on kõige kõrgemas hinnas raieküpsuse saavutanud okaspuudega metsamaa. See tähendab tavaliselt 80-100 aasta vanust kuusikut või 100-120 aastast männikut. Metsaomanik saab ülevaate om puistu liigilisest ja vanuselisest koosseisust ning mitmetest teistest teguritest takseerkirjelduse abil. Kui Sinu metsas takseerkirjeldust tehtud ei ole, saame selle koostamisega abiks olla.

Looduskaitselised piirangud ja majandamispiirangud

Metsa majandamise piirangud või looduskaitselised piirangud on metsamaa hinna kujundamisel väga oluline tegur. Erinevatest looduskaitselistest piirangutest on mõjutatud tervelt ⅓ kogu Eesti metsamaast. Piiranguvööndites on metsa majandamine tavaliselt piiratud, kuid siiski võimalik. Kui tegemist on metsaga sihtkaitsevööndis, on igasugune tegevus metsaga keelatud. Siinkohal võib metsamaa müügil arvestada, et iga lisanduv piirang toob müügihinda allapoole.

looduskaitselised-piirangud-majanduspiirangud

Millised tegurid mõjutavad kasvava metsa ehk raieõiguse müügihinda?

Raieõiguse ehk kasvava metsa müügi puhul tuleb arvestada, et tulu on kindlasti madalam kui metsamaa müügil, kuid omanikule jääb metsamaa, mida ta saab edasi majandada. Samuti peab raieõiguse müügil olema kindel ostja usaldusväärsuses – et Sinu arvelt ei teenitaks õigustamatult ning et raiutud metsamaa seisukorda suhtutaks heaperemehelikult. Millised tegurid mõjutavad raieõiguse müügihinda?

Metsakinnistu asukoht ja ligipääs

Metsakinnistu asukoht ja ligipääsuteede olemasolu on raieõiguse müügihina kujunemisel veelgi olulisemad tegurid kui metsakinnistu müügis. Hea ligipääs ja aluspinnas tähendavad, et kinnistu suudab kanda rasket metsatehnikat ning väljavedu kulgeb ladusamalt. Oluline on ka suuremate asulate lähedus, sest see tagab paremad võimalused kokkuostjate leidmiseks ja raiutud puidu realiseerimiseks.

Puistu küpsus ja puidu kvaliteet

Metsakinnistu takseerkirjelduses on näha raieküpse metsa tagavara kinnistul, metsa erinevad rinded ja ka puidu üldine kvaliteet. Kui raieküpse puidu tagavara kinnistul on suur ja puit ei ole kahjustatud, siis võib raieõiguse müügist oodata ka võrdlemisi kõrget tulu.

Puidu sortiment

Raieõiguse ostja jagab raiutava puidu iseseisvalt sortimentideks. Mida hinnalisemasse sortimenti raiutud puidu liigitada saab, seda kõrgem on ka puidu potentsiaalne hind. Kõige levinumad sortimendid on saepalk, paberipuit, küttepuit ja vineeripakk. Jämedamate ja hinnalisemate sortimentide kogust arvestatakse tavaliselt tihumeetrites, eriti hinnalisi sorte isegi kilogrammides. Peenemaid ja odavamaid materjale arvestatakse enamasti virnastusmahuna ehk ruumalana, mille täidab puuvirn.

Metsa tervislik seisukord

Lisaks raieküpse puidu mahule kinnistul, metsarinnetele, mullastiku boniteedile ja peapuuliigile näitab takseerkirjeldus ka puistu tervislikku seisukorda. Nii võib tekkida olukord, kus pealtnäha terve ja elujõulise metsa väärtus on oluliselt väiksem kui müüja seda eeldas. On ette tulnud olukordi, kus mets oli sõjaaegne lahinguväli ning kõik pealtnäha kvaliteetsed puud olid miinikilde täis ja seeläbi rikutud. Tavalisemad ja rohkem levinud on aga haigustest ja metsloomade tegevusest tingitud kahjustused.

Millal tasub müüa mets koos metsamaaga ja millal ainult raieõigus?

Otsus sõltub tavaliselt sellest, kas soovid metsa majandamisega lõpparve teha või ise uue metsa kasvatamisega alustada – mis on metsamaa omaniku kohustus. Tasub arvestada, et metsamaa müügihind koos metsaga on ühekordne tulu, kuid see on alati kõrgem kui raieõiguse müügihind ning sellega ei kaasne kulutusi, mida tekitab uue metsa istutamine ja majandamine. Rusikareegel on see, et alla 5 hektari suurust metsakinnistut tasub müüa tervikuna. Kui metsamaa on suurem ja sellel on erinevas küpsusastmes metsa, võib mõelda raieõiguse müügile – näiteks raieküps metsaosa praegu ja veel küpsev metsaosa 5-10 aasta pärast. Kindel on aga see, et raieküps puiduvaru on alati mõistlik ühel või teisel viisil realiseerida, sest üleküpsenud ja vananev puit ainult kaotab väärtuses.

Soovid oma metsa ja metsamaa eest saada head hinda kogemustega metsafirmalt? Meil on üle 16 aasta kogemust metsa- ja maatehingutes ning igapäevaselt metsa majandamisega tegeleva ettevõttena saame pakkuda paremat hinda kui vahendajad. Kui soovid müüa ainult osa metsakinnistust, korraldame müügiks sobiva tüki välja mõõtmise omal kulul. Küsi meilt pakkumist!

Mis mõjutab kõige enam metsamaa hinda ja raieõiguse hinda?admin2018-10-12T08:43:34+03:00

Kas Eesti kõige viljakamate põllumaade hind on kõige kõrgem?

Millised põllumaad on Eestis kõige viljakamad ja kus need asuvad?

Kõige viljakamad põllumaad võib leida Kesk-Eestist. Seal on levinud nn pruunmullad, mille puhul on tegemist leostunud, leetjate liivasavimuldadega. Need mullad on stabiilselt niisked ning mullareaktsioon on nõrgalt happeline või neutraalne. Lühidalt öeldes – põllupidamise seisukohalt on pruunmullad Eesti parimad. Sellised põllumaad on taimekasvatajate seas hinnas, sest annavad õige harimise korral pikalt väärt saaki. Pruunmullad on levinud peamiselt Järvamaal, Lääne-Virumaal ja Jõgevamaal.

Kas kõige viljakamate põllumaadega maakondades on ka põllumaa hind kõige kõrgem?

Maa-amet peab Eesti maatehingute statistikat ning kõige värskemad andmed on hetkel 2017. aastast. Sealt saab infot nii selle kohta kus, tehti kõige enam põllumaa tehinguid, millised olid hinnad ning kus oli põllumaa müügihind kõige kõrgem.

Võrreldes müüdud põllumaa hektari mediaanhindasid saab järeldada, et kõige viljakamad põllumaad on tõesti ka kõige kõrgema müügihinnaga. Kõige kõrgem haritava maa hektari mediaanhind 2017. aastal oli Jõgevamaal (3406 €) ning kõrgemate hindadega tehingud toimusid ka Järvamaal, Põlvamaal, Lääne-Virumaal, Tartumaal ja Viljandimaal. Kõik need maakonnad asuvad piirkonnas, kus viljakaid pruunmuldasid leidub Eestis kõige rohkem.

Kas kõige madalama hinnaga põllumaad on ka kõige väiksema viljakusega?

2017. aasta andmetel oli põllumaa hektari mediaanhind kõige madalam Läänemaal ja Hiiumaal – alla 2000 € hektari kohta. Kas nendes maakondades on ka kõige madalama viljakusega mullad? Läänemaal ja Hiiumaal domineerivad gleimullad – need on alaliselt liigniisked mullad, kus bioloogiline aktiivsus on madal. Taastamaks gleimuldade viljakus ja sobivus põllumaaks on tarvis neid kuivendada ja vajadusel lubjata – ehk need nõuavad suuremat hoolt ja on väiksema viljakusega. Läänemaal ja Hiiumaal leidub ka võrdlemisi palju rähkseid muldasid, mis on üldjuhul viljakad, kuid kivised ja põuakartlikud. Seega võib öelda, et madalaima hektarihinnaga piirkondades on suure tõenäosusega üheks madala hinna põhjuseks vähese viljakusega või kapriissed mullad.

Kuidas säilitada põllu viljakust?

Mullaviljakuse säilitamine või suurendamine ja seeläbi ka väärtuse kasvatamine nõuab palju tööd ja hoolt. Mullaviljakuse tagamiseks on välja töötatud erinevaid strateegiaid ja tehnikaid. Maheviljeluses antakse mulda orgaanilist materjali, mis soodustab mulla bioloogilist aktiivsust – see toidab mullas elutsevaid baktereid, seeni ja teisi mullaorganisme. Kõige olulisemad orgaanilised väetised on sõnnik, virts, kompost ja haljasväetis.

Kallakul asuva põllumaa puhul tuleks minimaliseerida erosiooniohtu ehk viljaka pinnase ärakandumist. Mullaviljakuse tõstmise ja säilitamise puhul on oluline ka põllumaa minimaalne harimine, et säilitada mulla looduslikku kujunemist.

Kas mulla viljakus on põllumaa hinna kujundamisel oluline faktor?

Leitud seoste puhul võib öelda, et mullaviljakus on põllumaa hinna kujundamisel üks kõige olulisemaid asjaolusid. Eesti kõige kõrgema viljakusega põllumaad Jõgevamaal, Lääne-Virumaal ja Järvamaal on ka kõige kõrgema hektari mediaanhinnaga. Samas Läänemaal ja Hiiumaal, kus domineerivad liigniisked ja kivised mullad on ka põllumaa hektari mediaanhind kõige soodsam.

Kas Eesti kõige viljakamate põllumaade hind on kõige kõrgem?admin2019-05-30T13:11:30+03:00

Põllumaa hinnad Euroopa vs. USA – kus on soodsam?

USA-s on ütlus: “Everything is bigger in Texas”. Kas see vastab tõele? Kui suured on põllumaa hektarihindade vahed võrreldes USA-d ja Euroopa riike? Järgnevalt teeme ülevaate põllumaa hindade erinevustest Euroopas riikide vahel, USA osariikide vahel ja vaatame – kus on kõige kallim ja kus on odavaim. Kas peale jääb USA või Euroopa? Milline on kõige soodsama haritava maaga USA osariik ning kus Euroopas võib põllumaa maksta hingehinda?

Kus on USA soodsaim haritav maa?

On üldlevinud arvamus, et Ameerikas on kõik suurem, uhkem ja ka kallim. Kuid kas sama kehtib ka haritava maa hektarihinna kohta?

Soodsaima hektarihinnaga haritavat maad võib leida mägisest Montana osariigist, kus hektari eest tuleb välja käia keskmiselt 2195 €. Tundub soodne? Selline haritava maa hektarihind kannatab Euroopas võrdlust Bulgaaria lõunaosa hindadega. Montana lääneosa on kaetud arvukate mäestikega, millest 77 kuuluvad „Rocky Mountains“ mäestikukurusse. Montanas kasutatakse haritavat maad enim karjamaana – iga inimese kohta on seal 3 veist. Järgnevad viljakasvatus ja heinakasvatus.

Hinna poolest järgmine on Montana geograafiline lõunanaaber Wyoming. Maastikureljeef on seal sarnane, ka Wyoming on mägine piirkond, kuid ühel või teisel viisil on põllumajandusega seotud koguni 55% kogu osariigi pindalast. Osariigis, mis on tuntud ka nime all „Cowboy State“, on 11 000 farmi ning keskmise farmi suurus on 1103 hektarit. Nagu ka Montanas on enim maad kasutuses karjamaana – veiste kasvatamine on osariigi suurim ja olulisim tööstusharu, kuid oluline on ka lambakasvatus. Põllumaa hektar maksab seal 2905 €, mis on võrreldav Läti põllumaa hektari keskmise hinnaga.

Kus maksab põllumaa USA-s kõige enam?

Kalleimad maad jäävad ajalooliselt „maisivöö“ aladele USA lääneranniku poolses osas, sest sinna on koondunud nii peamine maisikasvatus kui ka produktiivseimad farmid, kes teevad tihedat koostööd oma võimupositsiooni säilitamiseks. Läänerannikult ütleb kalleimate maade hulgas sõna sekka California, kus kasvatatakse väärtuslikke mandleid ja avokaadosid ning kus on arvestatav kogus põllumaad, mis USA Põllumajandusministeeriumi (USDA) kohaselt kuulub „prime farmland“ mõiste alla. Selle mõiste alla koondatakse maad, kus on parimad füüsilised ja mullakeemilised tingimused kvaliteetsete saaduste kasvatamiseks.

Kõige kallima haritava maa hektarihinnaga paistab silma New Jersey USA idarannikul, kus see on 27 868 € – mis on võrreldav Suurbritannia keskmaa hindadega.

Kui kõrge on haritava maa hektarihind Texases?

Kuid milline on olukord Texases? Ülal püstitatud väide, et kõik on Texases justkui suurem (ja kallim) ei vasta siinkohal tõele. Haritava maa hektar Texase osariigis maksab keskmiselt 4325 € ehk ligikaudu pool riigi keskmisest hektarihinnast. Tuues taas võrdluse Euroopast on sellele hinnale kõige lähemal Ungari haritava maa keskmine hektarihind (2016. aasta andmetel keskmiselt 4182 €).

Ka Texase osariigis domineerib põllumajanduses karjakasvatus. Osariigis on 11,8 miljonit karilooma ning mitte ainult lihatööstuse tarbeks. Teisel kohal on piimatööstus ning kolmandal kohal kanakasvatus. Järgnevad puuvilla- ja maisikasvatus.

Kogu USA keskmine haritava maa hektari hind 2017. aastal arvestades vaid saaki kandvat maad oli 8768 € (kui arvestada sisse ka farmihooned ja muu abistav maa oli keskmine hektari väärtus 6603 €). See tähendab, et USA kogu riigi keskmine haritava maa hektari hind on võrreldav Soome ja Poola hindadega (vastavalt 8326 ja 9100 eurot hektari kohta).

Kus Euroopas on haritava maa hektari hind kõige madalam?

Riigiti on kõige soodsam põllumaa hektari hind Rumeenias, 2016. aasta Eurostati andmetel keskmiselt 1958 € hektari kohta. Võrreldes teiste lääneriikidega, kus põllumajanduses töötab 4-5% rahvastikust on Rumeenias osakaal koguni 30% riigi tööjõust – põllumajandus on traditsiooniliselt kogu riigi majanduse selgroog. Rumeenia viljakad maad on kasvulavaks peamiselt teraviljale ja maisile, kuid väga oluline on ka päevalillede ja sojaubade kasvatamine.

Arvestades hinnavõrdlusesse ka riigisisesed piirkonnad, siis soodsaima põllumaa hektari 2016. aastal sai soetada Bulgaarias, Yugozapadenis 1166 € eest. Haritava maa hektar Põhja-Rootsis maksis juba oluliselt enam, 1637 €. Seega saaks hektarise põllulapi Bulgaarias endale soetada ühe Eesti keskmise kuupalga eest.

Kus suurim väärtuse kahanemine?

Võttes vaadeldavaks perioodiks aastad 2011-2016 paistab langustest enim silma Kreeka haritava maa hektari hinna langemine 15 393 € pealt 12 528 €-le samal ajal, kui teistes riikides on hinnad liikunud pigem tõusvas joones või samale tasemele jäänud. Hinna hoidmise puhul ei ole aidanud ka see, et Kreekas on Euroopa riikidest iga elaniku kohta kõige rohkem põllumehi, mis tähendab, et konkurents viljakatele põllumaadele peaks olema kõrge.

Miks on mõnes Euroopa riigis ja piirkonnas maa ülikallis?

Vastus on lihtne: kõige kallima hektarihinnaga põllumaad pakuvad suurimat lisaväärtust. Kõige kallima haritava maa hinnaga paistab silma Holland, kus Eurostati andmetel kogu riigis keskmiselt oli haritava maa hektari hind 2016. aastal koguni 62 972 €. Arvestades Hollandi viljakaid muldasid ja positsiooni maailma ühe kõige suurema põllumajandussaaduste eksportijana ei tule põllumajandusmaa kõrge keskmine hektarihind üllatusena – Hollandist eksporditavad juurviljad moodustavad kogu Euroopa juurviljaekspordist veerandi. Holland on täis pikitud suuri kasvuhoonete komplekse, mõned neist on isegi 60-70 hektari suurused. Tänu ülimalt efektiivsele põllumajandusele suudab Holland eksporditavate saaduste väärtust arvestades olla maailmas teisel positsioonil – USA järel. See on hämmastav võimekus pidades silmas, et Madalmaad on USA-st pindalalt 270 korda väiksemad.

Millest tekivad erinevused erinevate piirkondade põllumaa hindades?

Nagu igasuguse maa või muu kinnisvara puhul kujuneb lõplik hind mitmete tegurite koosmõjust – millised on riigis põllumajandust reguleerivad seadused ja toetussüsteem, milline on kliima, mullatüüp, drenaaži (või kastmise) vajadus, ligipääsud, maastik (põllud suurtel kallakutel) jne. Samuti mõjutab hinda turu nõudlus ja ekspordimahud. Soodsaima hektarihinnaga parasvöötmelistes piirkondades saab kasvatada vaid võrdlemisi levinud, vähenõudlikuid ja seeläbi ka soodsaid põllukultuure nagu kapsas, kartul, porgand või kurk. Lähistroopilises kliimavöötmes on lugu sootuks teine – näiteks Liguurias (Itaalia Riviera) kasvatatakse oliive, virsikuid ja aprikoose, seal on suured viinamarjaistandused ja veinitootjad, sest kliima ja pinnasetüüp võimaldavad just neid kõrgelt hinnatud saadusi kasvatada. Sellest tulenevalt maksab ka sealne põllumaa oluliselt rohkem.

Kumb jääb peale – Euroopa või USA?

Võrreldes USA ja Euroopa kõige soodsama haritava maa hektarihinnaga piirkondi saab tõdeda, et hinnatase on suhteliselt võrdne. Montana põllumaa hektarihind kannatab võrdlust Euroopa ühe soodsaima ehk Bulgaaria lõunaosa haritava maa keskmise hektarihinnaga.

Võrreldes USA kõige kallima põllumaa keskmise hektarihinnaga osariiki New Jersey-t ja Euroopa kõige hinnalisemat haritavat maad Hollandis, siis jääb peale Euroopa. Hollandi põlluhektari keskmine hind on tervelt 2,25 korda kõrgem.

Samuti ei pea põllumaade kontekstis paika ütlus „Everything is bigger in Texas“, kus haritava maa hektar maksab vaid pool kogu riigi keskmisest. Veel võib öelda, et USA-st on võimalik leida üllatavalt madalate põllumaa hindadega piirkondasid, kuid sealsed farmid on see-eest massiivsed.

Allikad: Eurostat „Agricultural land prices by Region“; USDA „Land Values 2017 Summary“

Põllumaa hinnad Euroopa vs. USA – kus on soodsam?admin2018-08-03T17:26:02+03:00

Mis mõjutab haritava maa väärtust ja hinda?

Maa-amet on viimastel aastatel teinud Eesti maadest regulaarseid turuülevaateid. Luubi alla on võetud nii hoonestamata elamumaad, korteriomandid, äri- ja tootmismaa kui ka haritav maa. Järgmiseks teemegi ülevaate, millistest teguritest sõltub maa-ameti hinnangul ja 2017. aasta statistika põhjal enim põllumaa hind?

Mille alusel haritava maa hindasid võrdleme?

Et saaksime järeldusi teha võrdsetel tingimustel, kasutame võrdlusmõõdikuna hektari mediaanhinda. Siinkohal ei ole tegemist keskmise hinnaga. Mediaanhind on hind, millest pooled tehingud tehti soodsama hektarihinnaga ja pooled tehingud kallima hektarihinnaga. Järgnevalt analüüsime erinevaid põllumaade hinda mõjutavaid tegureid ja vaatame, kuidas need mõjutavad mediaanhinda.

Haritava maatüki pindala

Üks tegureid, mis mõjutab haritava maa müügitehingute hinda, on haritava maatüki pindala. 2017. aasta statistika järgi tehti enim tehinguid 3-5 hektariste põllukinnistutega ja enam kui pooled tehingud kuni 7 hektariste maatükkidega. Kui tuua välja seos kinnistu suuruse ja müügihinna vahel, siis mida suurem on müüdav maatükk, seda kõrgem on hektari mediaanhind. Kui infot lähemalt analüüsida, tuleb välja, et haritava kinnistu pindala kasvades suureneb mediaanhind keskmiselt 16 € hektari kohta. Seega – mida suurem on müüdav maatükk, seda kõrgemat hinda on võimalik iga müüdava hektari eest saada.

Kuidas mõjutab põllumaa hinda mulla boniteet?

Mulla boniteet on mullale antud hinne 100 punkti skaalal, mis lihtsustatult väljendab selle viljakust – see näitab mulla koostisest, omadustest, režiimidest jne tulenevat mulla tootlikkust. 2017. aastal tehti Eestis enim tehinguid haritavate maadega, mille mulla boniteet jääb keskmisesse ehk vahemikku 40-51. Nagu ka ootuspärane, on müüdava maa hektari mediaanhind kõrgem just seal, kus boniteedihinnang kõrgem. Maa viljakuse ja väärtuse vahelist seost uurides näeme, et haritava maa hektari mediaanhind tõuseb keskmisel 29 €, kui boniteet suureneb 1 ühiku võrra.

Kas põllumaa on registreeritud PRIA põllumassiivide registris?

Lisaks maatüki pindalale ja boniteedile määrab hinda ka see, kas maa on registreeritud PRIA põllumassiivide registris. See võimaldab haritavale maatükile taotleda toetusi. Sealjuures on võimalik maa kanda PRIA registrisse täielikult või osaliselt. Kuna 2017. aastal tehti üle 90% tehingutest maadega, mis kuuluvad registrisse, saame siinkohal võrrelda pigem seda, kuidas mõjutab hektari mediaanhinda registrisse kantud maa osakaal kinnistul.
Võrreldes maatükkide hindu arvestades, kui suur osa nendest on PRIA põllumassiivide registrisse kantud, nähtub, et mida suurem osa maatükist on registreeritud, seda kõrgem on hektari mediaanhind. Kui vaadata hinna ja registrisse kandmise mahu suhet lähemalt, selgub, et iga 1 lisaprotsendi kohta registris tõuseb maa hektari mediaanhind keskmiselt 43 euro võrra.

Kuidas mõjutab haritava maa väärtust ligipääs kinnistule?

Maa-amet analüüsis viimase kolme aasta jooksul tehtud tehingute põhjal ka teiseseid tegureid, mis võiksid haritava maa hektarihinda mõjutada. Esmalt vaadeldi juurdepääsu olemasolu mõju maa hinnale. Müüdud maadest 88,6% oli juurdepääs tagatud. See tähendas, et nende maade hektari mediaanhind oli 9,7% kallim kui nendel maadel, kuhu juurdepääsu ei olnud.

haritava-maa-hind-põllumaa-väärtus1024x683

Kas kraavid mõjutavad põllumaa hektarihinda?

Teisejärgulistest teguritest järgmisena võeti luubi alla kraavide olemasolu maatükil olenemata sellest, kus kraav täpsemalt asus. Ülevaatlikult võib öelda, et kraavide puudumisel on maa hektari mediaanhind 8,9% kõrgem kui kraavide olemasolu puhul.
Lisaks uuriti veel, kas elektriliinide olemasolu haritaval maatükil mõjutab kuidagi selle hinda, kuid mõju väärtusele ei täheldatud.

Kokkuvõtvalt võib öelda, et kõrgeimas hinnas on haritava maa kinnistud, mis on:

suure pindalaga;
kõrge mullastiku boniteediklassiga;
registreeritud PRIA põllumassiivide registris;
hea ligipääsetavusega;
ilma kraavideta.

Allikas: Maa-amet, „Haritava maa 2017. aasta turuülevaade“

Estonian Land Experts – rohkem kui 16 aastat kogemust põllumaade tehingutes

Estonian Land Experts OÜ on tegelenud põllumaade ostu ja müügiga juba alates 2001. aastast.

Meil on põllumaade müügitehingutes pikaajaline kogemus ja välja kujunenud stabiilsed koostööpartnerid.

Soovid müüa oma põllumaad – haritavat maad, söötis põllumaad, rannaäärset karjamaad või maatükki looduskaitseliste piirangutega aladel. Aitame Sul oma maalt tulu teenida. Ostame kinnistuid üle Eesti.

Saame pakkuda paremat hinda kui vahendajad – meie eesmärk ei ole Sinu arvelt teenida. Küsi pakkumist!

Mis mõjutab haritava maa väärtust ja hinda?admin2018-09-20T10:31:48+03:00

Kus on kõige kallim ja kus kõige odavam põllumaa Eestis?

Maa-amet koostab tänuväärset statistikat Eestis tehtavate maatehingute kohta, mis annab meile ülevaate möödunud aasta turuseisust. Erandiks ei ole siinkohal ka haritav maa. Maa-ameti statistikud on 2017. aastal tehtud tehingute põhjal kokku pannud raporti, kus lisaks tehingute arvule ja koguväärtusele on tehtud ülevaade ka maade väärtust mõjutavatest teguritest ja põllumaa hindadest maakonniti. Võtame luubi alla viimase ja vaatame – kus Eestis oli eelmisel aastal põllumaa hektari hind soodsaim ja kus kalleim?

Kui palju ja millises väärtuses tehiguid tehti?

Kõigepealt tehingutest. Haritava maaga tehti möödunud kalendriaastal Eestis 1253 tehingut. Võrdluses 2016. aastaga on see 10,8% vähem. Kokku tehti haritava maaga tehinguid 38,2 miljoni euro väärtuses, mis on võrreldes 2016. aastaga 6,9% vähem. Kui arvestada, et tehingute arvu langus on suurem kui tehingute kogumaksumuse langus, siis keskmine tehinguhind on kasvanud – täpsemalt 4,3% võrra.

Enim tehinguid tehti Lääne-Viru maakonnas (163), Tartumaal (118) ja Viljandimaal (106). Vähim tehinguid leidis aset Hiiumaal (22), mis on ka Eesti kõige väiksema pindalaga maakond.

Mille alusel põllumaa hindasid võrdleme?

Haritava maa hinnastatistikasse võeti vaid need tehingud, mis vastavad vabaturu tingimustele – välja jäeti tehingud, kus mõjuriteks on omavahelised äri- või sugulussidemed ning ka nende maadega tehingud, kus on lisaks maaharimisele arendusperspektiiv, mis hinna ebaproportsionaalselt kõrgeks ajab. Samuti jäeti välja maad, mis on väiksemad kui 2 hektarit, sest neil kasvatatakse saadusi tõenäoliselt vaid oma tarbeks. Nii jäid võrdlusesse vaid maad, mis vastavad kõige täpsemalt haritava maa kasutusele.
Hektarihinna võrdlusmõõdikuks ei ole võetud mitte kõigi tehingute keskmine hind (mis mõne üksiku väga kalli tehingu puhul viib keskmise ebaproportsionaalselt kõrgele) vaid mediaanhind. See on hind, millest pooled tehingud toimusid kõrgema keskmise hektarihinnaga ja pooled tehingud madalama hinnaga ning seetõttu annab maakonna keskmisest hinnatasemest realistlikuma seisu.

Kus on kõige kallim ja kus kõige odavam põllumaa eestis

Kus on haritav maa soodsaim ja kus kalleim?

Madalaimad hektari mediaanhinnad on Läänemaal ja Hiiumaal – alla 2000 € hektari kohta. Selle põhjuseks on nii madalam mullaviljakus kui ka väiksemad müüdavad põllukinnistud. Kõige kõrgem haritava maa hektari mediaanhind on aga 2017. aasta seisuga Jõgeva maakonnas, kus see oli koguni 3406 € hektari kohta. Enam kui 3000 € suuruse hektarihinnaga paistavad silma ka Järva, Põlva, Lääne-Viru, Tartu ja Viljandi maakonnad, kus põllumassiivid suuremad ja leidub rohkem viljakaid pruunmuldasid.

Millest tekib põllumaa hindade erinevus?

Põllumaa hinda mõjutavad mitmed tegurid, mis väljenduvad statistikas, kuid mille peale ise ehk ei tuleks. Tavalisemad ja laiemalt tuntud tegurid on põllu ligipääsetavus ja mulla viljakus. Statistikaamet toob aga välja, et müües suuremat põllumassiivi on ka keskmine hektari mediaanhind kõrgem. Samuti on kõrgemas hinnas maad, mis on suuremas mahus kantud PRIA põllumassiivide registrisse – ehk neile maatükkidele saab taotleda PRIA toetusi. Veel võib tõenäoliselt hinda mõjutava tegurina välja tuua kraavide olemasolu põllumaal. Siinkohal on kraavideta haritava maa hektari hind peaaegu 300 € kõrgem kui kraavidega maatüki hind – olenemata selles, kuskohas kinnistul kraavid asuvad.

Mida statistika haritava maa hindade kohta maakondades ütleb?

Kokkuvõtvalt võib öelda, et kui Sinu põllumaa on väiksem, madalama mullaviljakusega ja asub Lääne- Eestis, on ka põllumaa müügi hektarihind madalam. Kui omad põllumaad viljakate pruunmuldadega Kesk-Eestis, on haritava maa hektari eest lootust kõrgemat hinda saada – eriti, kui müüd suurt põllumassiivi korraga.

Kui soovid müüa põllumaad, tee pakkumine ka meile. Omame maatehingutes pikaajalist kogemust, pakume kiiret tehingut ja head hinda.

Kus on kõige kallim ja kus kõige odavam põllumaa Eestis?admin2018-08-06T15:37:25+03:00

Kas metsa hind on kõrgeim Eesti metsarikkamates piirkondades?

Eesti on võrdlemisi kõrge metsasusega riik. Kuid ka riigisiseselt on maakondi, kus metsa on rohkem ning neid, kus seda leidub vähem. Millised on Eesti metsarikkaimad piirkonnad – ning kas ka metsa hind on just nendes piirkondades kõrgeim?

Milline on Eesti metsaressurss ja liigiline koosseis?

Esmalt teeme lühiülevaate Eesti metsadest. Kokku on metsasid 2,2 miljonit hektarit (ligikaudu pool Eesti pindalast) ja sellest ca 40% kuulub Eesti riigile. Võrdluseks – 20. sajandi alguses oli metsasus erinevate allikate andmetel 20 – 32%. Peamine metsamaade arvukuse kasv on tulnud haritava maa vähenemisest ja looduslike niitude ning puisniitude täis kasvamisest. Enamik meie metsadest on okas- ja segametsad. Peamised puuliigid, mida Eesti metsadest leida võib on mänd, kuusk, harilik haab, arukask ja sookask. Laialehelistest metsadest on alles jäänud võrdlemisi vähe. Seetõttu leiab metsadest harvemini pärna, vahtraid, saart, tamme, jalakat ja teisi suurte lehtedega puid.

Millised on Eesti metsarikkaimad maakonnad?

Eesti kõige metsarikkam maakond on Hiiumaa. Enimlevinud metsatüübid Hiiumaal on palu- ja nõmmemetsad. Puuliikidest on enim esindatud mänd, teisena kask ja arvukuselt kolmas on kuusk. Kogu metsamaast enam kui 32% moodustavad rangelt kaitstavad metsad, majandamispiirangud on veel ligi 11% metsadest.
Hiiumaast kaugele maha ei jää ka Viljandimaa, Pärnumaa, Ida-Virumaa ja Lääne-Virumaa. Kõigis neis domineerivad puuliikidena mänd ja kask, kolmandalt kohalt võib leida kuusemetsad.

Kui kõrge on metsamaa hind metsarikkaimates piirkondades?

Kui võrrelda metsarikaste maakondade metsamaa hektarihindasid 2017. aasta andmetel, siis jäävad need võrreldes teiste piirkondadega tagasihoidlikuks. Kui Hiiumaal teenib metsahektari müügist keskmiselt 2437 €, siis metsarikastest maakondadest on kõige hinnalisem metsamaa Viljandimaal – 2925 € suuruse hektarihinnaga.

Kus on metsamaad kõige vähem?

Kõige metsavaesem maakond Eestis on Tartumaa, millest mets katab vaid 37,8%. Erinevalt metsarikkaimatest piirkondadest on siin võrdväärselt esindatud nii salu- kui ka palumetsad, moodustades vastavalt 21% ja 20% kõigist Tartumaa metsadest.

Kas väiksema metsasusega piirkondades on metsamaa hind kõrgem?

Lühidalt vastates: ei ole. Hoolimata võrdlemisi madalast metsasusest ei tõsta see Tartumaa metsamaa hinda. 2017. aasta andmetel maksis hektar metsamaad Tartumaal keskmiselt 2687 €, mis on lähedal Eesti keskmisele.

Millises maakonnas on metsamaa hind kõige kallim?

Kõrgeima metsamaa hektarihinnaga Eestis saab uhkustada Võrumaa, kus see oli 2017. aastal koguni 4185 €. Kõlab uskumatuna arvestades, et näiteks Võrumaa korterite ruutmeetrihinnad on ühed Eesti soodsaimad. Maksimaalne metsatehingu hektarihind küündis isegi 14 482 euroni.

Millises maakonnas on metsamaa kõige soodsam?

Soodsaima hinnaga metsatuka Eestis saab suure tõenäosusega soetada Läänemaal, kus keskmine metsamaa hektar maksab 2047 €. Soodsaima keskmise hektarihinnaga tehingus anti metsahektar ära vaid 196 € eest.

Kas metsamaa hind sõltub metsasusest?

Kokkuvõtvalt võib öelda, et metsamaa keskmine hektarihind maakonnas ei sõltu sellest, kui palju seal metsamaad on. Kõige metsarikkamates piirkondades ei ole metsamaa hind kõige kõrgem. Samuti ei tõsta metsamaa hinda metsade vähesus maakonnas. Suuremat rolli metsamaa hinna kujunemisel mängivad geograafilised piirangud nagu ligipääs ja aluspind – ja loomulikult raieküpse kvaliteetse puidu varu kinnistul.

Kas metsa hind on kõrgeim Eesti metsarikkamates piirkondades?admin2019-03-08T13:50:14+02:00

Tere-tere!

Tere tulemast WordPressi. See on sinu esimene postitus. Muuda seda või kustuta see ning alusta blogimist!

Tere-tere!admin2018-02-27T11:05:18+02:00