Haritava maa hind on saavutanud rekordtaseme – õige aeg müüa põllumaad?

Uuendatud 10.01.2022

Haritava maa hektari mediaanhind* ületas 2020. aastal juba 3 600 euro piiri (võrdluseks, 3 000 euro piir ületati alles 2018. aastal), ning tehingute arv ja koguväärtus võrreldes 2019. aastaga tõusid samuti. Milliseid tehinguid Eestis põllumaadega tehti ja millised tegurid olid peamised hinnakujundajad? Kas turuseisule ja müügistatistikale tuginedes võib öelda, et on õige aeg oma põllumaa müügiks?

Kui palju ja milliseid tehinguid tehti Eestis haritava maaga aastal 2020?

2020. aastal vahetas omanikku ca 2 % Eesti looduslikest rohumaadest ja haritavatest maadest. Samas suurusjärgus tehinguid tehti ka 2018. ja 2019. aastal. Kokku tehti 1 493 tehingut, mis on 17 % rohkem kui aastal 2019. Tehingute koguväärtus ulatus 64,6 miljoni euroni, mis tähendab võrdluses 2019. aastaga ligi 11 % tõusu. Kuid võrdluses 2018. aastaga, mil tehingute koguväärtus oli 35,6 miljonit eurot, on koguväärtuse kasv olnud ligi kahekordne.

Tehingute mediaanhind on jätkuvalt tõusuteel. Haritava maa hektari mediaanhind ületas 2020. aastal 3 600 euro € piiri, jõudes tasemeni 3 612 €. Kõige kõrgema hektari mediaanhinnaga paistab silma Tartu maakond (4 300 €/ha) ja madalaima hinnaga Hiiumaa (2 491 €/ha).

Kõige rohkem tehinguid tehti Lääne-Viru maakonnas (201), järgnesid Saare maakond (193), Tartumaa (173) ja Harju maakond (134). Kõige vähem tehinguid (16) tehti Hiiu maakonnas.

Keskmise omanikku vahetanud maatüki mediaanpindala jääb aasta-aastalt väiksemaks. Riigi maade osakaal moodustas tehingute koguarvust ligi 12 %, eraisikute müüdud maad 34 %, mis on läbi aegade madalaim eraisikute osakaal. Juriidiliste isikute osakaal maa müügitehingutes oli läbi aegade kõrgeim, 53,5 %. Ülejäänud müügiosapoolte liigid moodustavad kõikidest tehingutest kokku ca 1%

Millised tegurid kujundavad põllumaa hinda Eestis?

Põllumaa ost Eestis on muutunud aasta-aastalt järjest kallimaks – seda näitab hektari mediaanhinna stabiilne kasv. Hinnakasvule aitavad eeldatavalt kaasa nii maast saadava tulu stabiilne suurenemine kui ka Euroopa Komisjoni toetused. Lisaks sellele analüüsis Maa-amet andmeanalüüsi tarkvara R ja moodsate GIS vahendite abil erinevate tegurite mõju haritava maa hektari mediaanhinnale. Haritava maa hektari mediaanhinda mõjutavad tegurid ja nende mõju hinnakujundusel on järgmised:

• Boniteet ehk mullaviljakus – Keskmise boniteediväärtuse kasv 1 hindepunkti võrra tõstab maa hektarihinda keskmiselt 23,2 € võrra.
• Maatüki pindala ja korrapärasus – Mida suurem on müüdava maatüki pindala, seda kõrgem on keskmine hektarihind – 5,5 € iga lisanduva hektari kohta.
• Maa registreerimine PRIA põllumassiivide registris – mida suurem osa maatükist on registreeritud PRIA põllumassiivide registris, seda kõrgem on maatüki mediaanhind.
• Asukoht – Mida lähemal maatükk avalikule teele asub, seda kõrgem on hektari mediaanhind. Sama trend kehtib ka asulate puhul – kauguse suurenemisel alevist kilomeetri võrra langeb haritava maa hektari väärtus keskmiselt 17,6 € ja kauguse suurenemisel linnast kilomeetri võrra langeb hektarihind keskmiselt 12,8 €.

Seega võib loota, et haritava maa eest, mis on hea mullaviljakusega, keskmisest suurem, registreeritud täies mahus PRIA põllumassiivide registris ja asub asulate ning avalike teede lähedal, võib praeguses turuseisus enneolematult head hinda saada.

Põllumaa hind jätkab tõusutrendi – kas on õige aeg müüa?

Põllumaa hind Eestis on viimase kahe kümnendi jooksul olnud stabiilselt tõusuteel, nüüdseks on haritava maa hektari mediaanhind ületanud 3 600 € piiri. Kuid head hinnad ei pruugi kesta igavesti. Kui haritava maa hind kasvas aastatel 2012 ja 2013 eelneva aastaga võrreldes vastavalt 33,2 % ja 36,4 %, siis aastal 2017 kasvas haritava maa väärtus 8,6 % ja aastaks 2018 on väärtuse kasv aeglustunud 4,2 % peale. Turu muutlikkust näitab aga 2019. ja 2020. aasta võrdlus, kus hektari mediaanhind on teinud taas 9,5% suuruse kasvuhüppe.

Maaomaniku vaatenurgast oleme hetkel saavutanud haritava maa väärtuse rekordtaseme ning kui kümmekond aastat tagasi ostis maaomanik maatüki hektarihinnaga, mis jäi 1 000 € lähedale, siis täna on võimalik sama maatüki hektari eest saada isegi neli korda paremat hinda. Kas on kätte jõudnud õige aeg müüa? Kindlasti tasuks sellele mõelda, kuniks haritava maa hinnad veel rekordtasemel püsivad.

Tutvu Maa-ameti Haritava maa 2020. aasta turuülevaatega lähemalt SIIN

* Kasutame artiklis võrdluste toomiseks keskmise hinna asemel mediaanhinda, sest see annab realistlikuma ülevaate tegelikust maade hinnakujundusest. Mediaanhind on hind, millest pooled tehingud toimusid kõrgema hinnaga ja pooled tehingud madalama hinnaga.