Kas metsa hind on kõrgeim Eesti metsarikkamates piirkondades?

Eesti on võrdlemisi kõrge metsasusega riik. Kuid ka riigisiseselt on maakondi, kus metsa on rohkem ning neid, kus seda leidub vähem. Millised on Eesti metsarikkaimad piirkonnad – ning kas ka metsa hind on just nendes piirkondades kõrgeim?

Milline on Eesti metsaressurss ja liigiline koosseis?

Esmalt teeme lühiülevaate Eesti metsadest. Kokku on metsasid 2,2 miljonit hektarit (ligikaudu pool Eesti pindalast) ja sellest ca 40% kuulub Eesti riigile. Võrdluseks – 20. sajandi alguses oli metsasus erinevate allikate andmetel 20 – 32%. Peamine metsamaade arvukuse kasv on tulnud haritava maa vähenemisest ja looduslike niitude ning puisniitude täis kasvamisest. Enamik meie metsadest on okas- ja segametsad. Peamised puuliigid, mida Eesti metsadest leida võib on mänd, kuusk, harilik haab, arukask ja sookask. Laialehelistest metsadest on alles jäänud võrdlemisi vähe. Seetõttu leiab metsadest harvemini pärna, vahtraid, saart, tamme, jalakat ja teisi suurte lehtedega puid.

Millised on Eesti metsarikkaimad maakonnad?

Eesti kõige metsarikkam maakond on Hiiumaa. Enimlevinud metsatüübid Hiiumaal on palu- ja nõmmemetsad. Puuliikidest on enim esindatud mänd, teisena kask ja arvukuselt kolmas on kuusk. Kogu metsamaast enam kui 32% moodustavad rangelt kaitstavad metsad, majandamispiirangud on veel ligi 11% metsadest.
Hiiumaast kaugele maha ei jää ka Viljandimaa, Pärnumaa, Ida-Virumaa ja Lääne-Virumaa. Kõigis neis domineerivad puuliikidena mänd ja kask, kolmandalt kohalt võib leida kuusemetsad.

Kui kõrge on metsamaa hind metsarikkaimates piirkondades?

Kui võrrelda metsarikaste maakondade metsamaa hektarihindasid 2017. aasta andmetel, siis jäävad need võrreldes teiste piirkondadega tagasihoidlikuks. Kui Hiiumaal teenib metsahektari müügist keskmiselt 2437 €, siis metsarikastest maakondadest on kõige hinnalisem metsamaa Viljandimaal – 2925 € suuruse hektarihinnaga.

Kus on metsamaad kõige vähem?

Kõige metsavaesem maakond Eestis on Tartumaa, millest mets katab vaid 37,8%. Erinevalt metsarikkaimatest piirkondadest on siin võrdväärselt esindatud nii salu- kui ka palumetsad, moodustades vastavalt 21% ja 20% kõigist Tartumaa metsadest.

Kas väiksema metsasusega piirkondades on metsamaa hind kõrgem?

Lühidalt vastates: ei ole. Hoolimata võrdlemisi madalast metsasusest ei tõsta see Tartumaa metsamaa hinda. 2017. aasta andmetel maksis hektar metsamaad Tartumaal keskmiselt 2687 €, mis on lähedal Eesti keskmisele.

Millises maakonnas on metsamaa hind kõige kallim?

Kõrgeima metsamaa hektarihinnaga Eestis saab uhkustada Võrumaa, kus see oli 2017. aastal koguni 4185 €. Kõlab uskumatuna arvestades, et näiteks Võrumaa korterite ruutmeetrihinnad on ühed Eesti soodsaimad. Maksimaalne metsatehingu hektarihind küündis isegi 14 482 euroni.

Millises maakonnas on metsamaa kõige soodsam?

Soodsaima hinnaga metsatuka Eestis saab suure tõenäosusega soetada Läänemaal, kus keskmine metsamaa hektar maksab 2047 €. Soodsaima keskmise hektarihinnaga tehingus anti metsahektar ära vaid 196 € eest.

Kas metsamaa hind sõltub metsasusest?

Kokkuvõtvalt võib öelda, et metsamaa keskmine hektarihind maakonnas ei sõltu sellest, kui palju seal metsamaad on. Kõige metsarikkamates piirkondades ei ole metsamaa hind kõige kõrgem. Samuti ei tõsta metsamaa hinda metsade vähesus maakonnas. Suuremat rolli metsamaa hinna kujunemisel mängivad geograafilised piirangud nagu ligipääs ja aluspind – ja loomulikult raieküpse kvaliteetse puidu varu kinnistul.