Millal tehakse kõige rohkem põllumaade ostu ja müügi tehinguid Eestis?

Millal tehakse kõige rohkem põllumaade ostu ja müügi tehinguid Eestis?

Külviaeg on üldjuhul kevadel ja saaki koristatakse sügisel. Kuid millisel aastaajal vahetab haritav maa kõige tõenäolisemalt omanikku? Maa-ameti 2017. aasta turuülevaade annab ülevaate tehingute sesoonsusest viimasel kolmel aastal ja sellest saame välja lugeda ka peamised trendid – millal on põllumaa ostu ja müügi kõrghooaeg ning millal tehakse pigem vähem haritava maa tehinguid.

Millal tehakse kõige rohkem põllumaade ostu- ja müügitehinguid

Viimase 3 aasta statistika näitab, et põllumaa ostu kõrghooaeg jääb kevadesse. Enim maatehinguid tehakse märtsis, aprillis ja mais tehingute arv järk-järgult väheneb. Tehingute arv hakkab taas tõusma sügisel ja saavutab uue haripunkti detsembris.

Kevadise tehingute dünaamika taga on tõenäoliselt hooaja algus – enne uut hooaega soovitakse oma haritavat maa massiive kas tegevuse vähendamisel kokku tõmmata või vastupidi – koos tegevuse laiendamisega laiendada. Sügisene põllumaa tehingute arvu kasv algab koos hooaja lõpuga ja saavutab haripunkti detsembris – aasta lõpp toob tavaliselt kaasa üleüldise tehingute kasvu ja see põhjustab tõenäoliselt ka kõrge haritava maa tehingute arvu.

Millistel kuudel tehakse kõige vähem põllumaade tehinguid?

Põllumaade tehingutel on 2 madalpunkti: Esimene neist on jaanuaris, hakates liikuma tõusvas joones kuni märtsi haripunktini. Teine madalseis on augustis ja septembris, mis päädib uue haripunktiga detsembris. Kui jaanuari madalpunkti võib põhjendada üleüldise väikese kinnisvaratehingute arvuga aasta alguses, siis põllumaaga seonduvate tehingute vähesus suvekuudel ja eriti suve lõpus jääb täpselt saagikoristuse ajale ja hooaja lõpule.

Kuidas mõjutab tehingute sesoonsus põllumaa müüjat?

Nagu iga teise kinnisvara liigi puhul on kõrgema müügiaktiivsusega aeg just see, mil suurem hulk huvilisi otsib võimalusi oma põllumassiivide laiendamiseks ja on nõus sobiva maatüki eest ka väärilist hinda maksma. Põlluharimise hooaja väliselt ja ajal, mil põllumaa on aktiivses kasutuses on ostjate huvi ja ka põllumaa hind paratamatult madalam, sest uus omanik peab põllumaa kasutamiseks ootama järgmist hooaega.

Kui põllumaa müügisoov kindel, tasub madala müügiaktiivsusega perioodil olla ettevaatlik ja mitte langeda vahendajate ohvriks, kes püüavad madalast turu aktiivsusest kasu lõigata ja hinna alla lüüa.

Müües oma haritava maa pikaajalise kogemusega maafirmale, kes ka ise põllumaa majandamisega tegeleb maandate riske ja saate parema hinna kui vahendajatelt.

Millal tehakse kõige rohkem põllumaade ostu ja müügi tehinguid Eestis?2018-10-22T16:36:07+03:00

Mis mõjutab kõige enam metsamaa hinda ja raieõiguse hinda?

Mis mõjutab kõige enam metsamaa hinda ja raieõiguse hinda?

Soovid müüa oma metsa ja metsamaad. Müügisoov on kindel, kuid Sa ei oska oma metsa või metsamaa väärtust täpselt hinnata. Siinkohal tuleb ka arvestada, et metsamaa ehk metsakinnistu väärtust mõjutavad tegurid ei ole samad, mis mõjutavad kasvava metsa ehk raieõiguse müügihinda. Millised on mõlema müügi puhul hinda kujundavad tegurid?

Metsamaa ehk metsakinnistu hinda mõjutavad tegurid

Metsamaa müük tähendab kogu metsakinnistu müüki koos sellel kasvava puiduvaruga. Sellisest tehingust saadav tulu on ühekordne ja kõrgem kui raieõiguse müügitulu, sest metsamaa uus omanik saab peale raie teostamist metsa majandamisega edasi tegeleda. Millised tegurid mõjutavad metsamaa müügihinda?

Metsakinnistu asukoht ja ligipääsetavus

Kõige hinnalisemad on hea ligipääsetavusega metsakinnistud, kus saab raieid teha aastaringselt – see tähendab, et metsa aluspind suudab metsatehnikat kanda ka vihmasel sügisel ja kevadisel sulaperioodil. Teede olemasolu muudab lihtsamaks nii raietegevuse, maaparanduse, väljaveo kui ka uue metsa istutamise ja majandamise – mis tõstab ostjatel silmis kinnistu atraktiivsust.

Geograafilise asukoha poolest on metsamaa hinnad kõrgeimad Lõuna- Eestis. Maa-ameti 2017. aasta turuülevaate kohaselt olid metsamaa hinnad kõrgeimad Võrumaal ja Valgamaal. Metsamaa hind on tavaliselt kõrgem asustatud alade läheduses, sest seal on rohkem kokkuostjaid ja suuremad võimalused raiete käigus saadud puidu realiseerimiseks.

Metsakinnistu suurus

Tavaliselt kehtib reegel, mida suurem kinnistu seda kõrgem hind. Metsa majandades on suuremaid metsakinnistuid korraga kergem hallata – metsatööde käigus tähendab see vähem metsatehnika ümber paigutamist ja lihtsamat logistikat. Seetõttu on suuremad metsakinnistud reeglina kõrgemas hinnas.

Metsamaa viljakus ja kasvukohatüüp

Puistu kasvu kiirus ja puidu kvaliteet sõltub mullastiku viljakusest ehk boniteedist. Kõrgemat hinda võib oodata metsamaadelt, mille mullastiku boniteet on kõrgem. Parimat hinda saab I ja II klassi boniteediga metsamaadelt, madalaimat V boniteediklassiga maadelt. Siinkohal tasub silmas pidada, et õige hooldusega on võimalik boniteeti isegi kuni 3 klassi võrra tõsta. Maaparandust saab teha peale raiet. Enimlevinud probleem ja mulla viljakuse alandaja meie metsades on liigne niiskus, mida saab tavaliselt reguleerida kraavide rajamisega.
Metsamaa puhul tasub jälgida ka kasvukohatüüpi ehk kindlaks teha, milline puuliik sobib Sinu metsamaadele kõige paremini. Puistu liigi ja kasvukohatüübi omavahelisel sobivusel kasvab tervem, kvaliteetsem ja elujõulisem mets.

Metsa liigiline ja vanuseline koosseis

Eesti oludes on kõige kõrgemas hinnas raieküpsuse saavutanud okaspuudega metsamaa. See tähendab tavaliselt 80-100 aasta vanust kuusikut või 100-120 aastast männikut. Metsaomanik saab ülevaate om puistu liigilisest ja vanuselisest koosseisust ning mitmetest teistest teguritest takseerkirjelduse abil. Kui Sinu metsas takseerkirjeldust tehtud ei ole, saame selle koostamisega abiks olla.

Looduskaitselised piirangud ja majandamispiirangud

Metsa majandamise piirangud või looduskaitselised piirangud on metsamaa hinna kujundamisel väga oluline tegur. Erinevatest looduskaitselistest piirangutest on mõjutatud tervelt ⅓ kogu Eesti metsamaast. Piiranguvööndites on metsa majandamine tavaliselt piiratud, kuid siiski võimalik. Kui tegemist on metsaga sihtkaitsevööndis, on igasugune tegevus metsaga keelatud. Siinkohal võib metsamaa müügil arvestada, et iga lisanduv piirang toob müügihinda allapoole.

Millised tegurid mõjutavad kasvava metsa ehk raieõiguse müügihinda?

Raieõiguse ehk kasvava metsa müügi puhul tuleb arvestada, et tulu on kindlasti madalam kui metsamaa müügil, kuid omanikule jääb metsamaa, mida ta saab edasi majandada. Samuti peab raieõiguse müügil olema kindel ostja usaldusväärsuses – et Sinu arvelt ei teenitaks õigustamatult ning et raiutud metsamaa seisukorda suhtutaks heaperemehelikult. Millised tegurid mõjutavad raieõiguse müügihinda?

Metsakinnistu asukoht ja ligipääs

Metsakinnistu asukoht ja ligipääsuteede olemasolu on raieõiguse müügihina kujunemisel veelgi olulisemad tegurid kui metsakinnistu müügis. Hea ligipääs ja aluspinnas tähendavad, et kinnistu suudab kanda rasket metsatehnikat ning väljavedu kulgeb ladusamalt. Oluline on ka suuremate asulate lähedus, sest see tagab paremad võimalused kokkuostjate leidmiseks ja raiutud puidu realiseerimiseks.

Puistu küpsus ja puidu kvaliteet

Metsakinnistu takseerkirjelduses on näha raieküpse metsa tagavara kinnistul, metsa erinevad rinded ja ka puidu üldine kvaliteet. Kui raieküpse puidu tagavara kinnistul on suur ja puit ei ole kahjustatud, siis võib raieõiguse müügist oodata ka võrdlemisi kõrget tulu.

Puidu sortiment

Raieõiguse ostja jagab raiutava puidu iseseisvalt sortimentideks. Mida hinnalisemasse sortimenti raiutud puidu liigitada saab, seda kõrgem on ka puidu potentsiaalne hind. Kõige levinumad sortimendid on saepalk, paberipuit, küttepuit ja vineeripakk. Jämedamate ja hinnalisemate sortimentide kogust arvestatakse tavaliselt tihumeetrites, eriti hinnalisi sorte isegi kilogrammides. Peenemaid ja odavamaid materjale arvestatakse enamasti virnastusmahuna ehk ruumalana, mille täidab puuvirn.

Metsa tervislik seisukord

Lisaks raieküpse puidu mahule kinnistul, metsarinnetele, mullastiku boniteedile ja peapuuliigile näitab takseerkirjeldus ka puistu tervislikku seisukorda. Nii võib tekkida olukord, kus pealtnäha terve ja elujõulise metsa väärtus on oluliselt väiksem kui müüja seda eeldas. On ette tulnud olukordi, kus mets oli sõjaaegne lahinguväli ning kõik pealtnäha kvaliteetsed puud olid miinikilde täis ja seeläbi rikutud. Tavalisemad ja rohkem levinud on aga haigustest ja metsloomade tegevusest tingitud kahjustused.

Millal tasub müüa mets koos metsamaaga ja millal ainult raieõigus?

Otsus sõltub tavaliselt sellest, kas soovid metsa majandamisega lõpparve teha või ise uue metsa kasvatamisega alustada – mis on metsamaa omaniku kohustus. Tasub arvestada, et metsamaa müügihind koos metsaga on ühekordne tulu, kuid see on alati kõrgem kui raieõiguse müügihind ning sellega ei kaasne kulutusi, mida tekitab uue metsa istutamine ja majandamine. Rusikareegel on see, et alla 5 hektari suurust metsakinnistut tasub müüa tervikuna. Kui metsamaa on suurem ja sellel on erinevas küpsusastmes metsa, võib mõelda raieõiguse müügile – näiteks raieküps metsaosa praegu ja veel küpsev metsaosa 5-10 aasta pärast. Kindel on aga see, et raieküps puiduvaru on alati mõistlik ühel või teisel viisil realiseerida, sest üleküpsenud ja vananev puit ainult kaotab väärtuses.

Soovid oma metsa ja metsamaa eest saada head hinda kogemustega metsafirmalt? Meil on üle 16 aasta kogemust metsa- ja maatehingutes ning igapäevaselt metsa majandamisega tegeleva ettevõttena saame pakkuda paremat hinda kui vahendajad. Kui soovid müüa ainult osa metsakinnistust, korraldame müügiks sobiva tüki välja mõõtmise omal kulul. Küsi meilt pakkumist!

Mis mõjutab kõige enam metsamaa hinda ja raieõiguse hinda?2018-10-12T08:43:34+03:00

Kas Eesti kõige viljakamate põllumaade hind on kõige kõrgem?

Kas Eesti kõige viljakamate põllumaade hind on kõige kõrgem?

Millised põllumaad on Eestis kõige viljakamad ja kus need asuvad?

Kõige viljakamad põllumaad võib leida Kesk-Eestist. Seal on levinud nn pruunmullad, mille puhul on tegemist leostunud, leetjate liivasavimuldadega. Need mullad on stabiilselt niisked ning mullareaktsioon on nõrgalt happeline või neutraalne. Lühidalt öeldes – põllupidamise seisukohalt on pruunmullad Eesti parimad. Sellised põllumaad on taimekasvatajate seas hinnas, sest annavad õige harimise korral pikalt väärt saaki. Pruunmullad on levinud peamiselt Järvamaal, Lääne-Virumaal ja Jõgevamaal.

Kas kõige viljakamate põllumaadega maakondades on ka põllumaa hind kõige kõrgem?

Maa-amet peab Eesti maatehingute statistikat ning kõige värskemad andmed on hetkel 2017. aastast. Sealt saab infot nii selle kohta kus, tehti kõige enam põllumaa tehinguid, millised olid hinnad ning kus oli põllumaa müügihind kõige kõrgem.

Võrreldes müüdud põllumaa hektari mediaanhindasid saab järeldada, et kõige viljakamad põllumaad on tõesti ka kõige kõrgema müügihinnaga. Kõige kõrgem haritava maa hektari mediaanhind 2017. aastal oli Jõgevamaal (3406 €) ning kõrgemate hindadega tehingud toimusid ka Järvamaal, Põlvamaal, Lääne-Virumaal, Tartumaal ja Viljandimaal. Kõik need maakonnad asuvad piirkonnas, kus viljakaid pruunmuldasid leidub Eestis kõige rohkem.

Kas kõige madalama hinnaga põllumaad on ka kõige väiksema viljakusega?

2017. aasta andmetel oli põllumaa hektari mediaanhind kõige madalam Läänemaal ja Hiiumaal – alla 2000 € hektari kohta. Kas nendes maakondades on ka kõige madalama viljakusega mullad? Läänemaal ja Hiiumaal domineerivad gleimullad – need on alaliselt liigniisked mullad, kus bioloogiline aktiivsus on madal. Taastamaks gleimuldade viljakus ja sobivus põllumaaks on tarvis neid kuivendada ja vajadusel lubjata – ehk need nõuavad suuremat hoolt ja on väiksema viljakusega. Läänemaal ja Hiiumaal leidub ka võrdlemisi palju rähkseid muldasid, mis on üldjuhul viljakad, kuid kivised ja põuakartlikud. Seega võib öelda, et madalaima hektarihinnaga piirkondades on suure tõenäosusega üheks madala hinna põhjuseks vähese viljakusega või kapriissed mullad.

Kuidas säilitada põllu viljakust?

Mullaviljakuse säilitamine või suurendamine ja seeläbi ka väärtuse kasvatamine nõuab palju tööd ja hoolt. Mullaviljakuse tagamiseks on välja töötatud erinevaid strateegiaid ja tehnikaid. Maheviljeluses antakse mulda orgaanilist materjali, mis soodustab mulla bioloogilist aktiivsust – see toidab mullas elutsevaid baktereid, seeni ja teisi mullaorganisme. Kõige olulisemad orgaanilised väetised on sõnnik, virts, kompost ja haljasväetis.

Kallakul asuva põllumaa puhul tuleks minimaliseerida erosiooniohtu ehk viljaka pinnase ärakandumist. Mullaviljakuse tõstmise ja säilitamise puhul on oluline ka põllumaa minimaalne harimine, et säilitada mulla looduslikku kujunemist.

Kas mulla viljakus on põllumaa hinna kujundamisel oluline faktor?

Leitud seoste puhul võib öelda, et mullaviljakus on põllumaa hinna kujundamisel üks kõige olulisemaid asjaolusid. Eesti kõige kõrgema viljakusega põllumaad Jõgevamaal, Lääne-Virumaal ja Järvamaal on ka kõige kõrgema hektari mediaanhinnaga. Samas Läänemaal ja Hiiumaal, kus domineerivad liigniisked ja kivised mullad on ka põllumaa hektari mediaanhind kõige soodsam.

Kas Eesti kõige viljakamate põllumaade hind on kõige kõrgem?2019-05-30T13:11:30+03:00
Go to Top