Kas Eesti kõige viljakamate põllumaade hind on kõige kõrgem?

Millised põllumaad on Eestis kõige viljakamad ja kus need asuvad?

Kõige viljakamad põllumaad võib leida Kesk-Eestist. Seal on levinud nn pruunmullad, mille puhul on tegemist leostunud, leetjate liivasavimuldadega. Need mullad on stabiilselt niisked ning mullareaktsioon on nõrgalt happeline või neutraalne. Lühidalt öeldes – põllupidamise seisukohalt on pruunmullad Eesti parimad. Sellised põllumaad on taimekasvatajate seas hinnas, sest annavad õige harimise korral pikalt väärt saaki. Pruunmullad on levinud peamiselt Järvamaal, Lääne-Virumaal ja Jõgevamaal.

Kas kõige viljakamate põllumaadega maakondades on ka põllumaa hind kõige kõrgem?

Maa-amet peab Eesti maatehingute statistikat ning kõige värskemad andmed on hetkel 2017. aastast. Sealt saab infot nii selle kohta kus, tehti kõige enam põllumaa tehinguid, millised olid hinnad ning kus oli põllumaa müügihind kõige kõrgem.

Võrreldes müüdud põllumaa hektari mediaanhindasid saab järeldada, et kõige viljakamad põllumaad on tõesti ka kõige kõrgema müügihinnaga. Kõige kõrgem haritava maa hektari mediaanhind 2017. aastal oli Jõgevamaal (3406 €) ning kõrgemate hindadega tehingud toimusid ka Järvamaal, Põlvamaal, Lääne-Virumaal, Tartumaal ja Viljandimaal. Kõik need maakonnad asuvad piirkonnas, kus viljakaid pruunmuldasid leidub Eestis kõige rohkem.

Kas kõige madalama hinnaga põllumaad on ka kõige väiksema viljakusega?

2017. aasta andmetel oli põllumaa hektari mediaanhind kõige madalam Läänemaal ja Hiiumaal – alla 2000 € hektari kohta. Kas nendes maakondades on ka kõige madalama viljakusega mullad? Läänemaal ja Hiiumaal domineerivad gleimullad – need on alaliselt liigniisked mullad, kus bioloogiline aktiivsus on madal. Taastamaks gleimuldade viljakus ja sobivus põllumaaks on tarvis neid kuivendada ja vajadusel lubjata – ehk need nõuavad suuremat hoolt ja on väiksema viljakusega. Läänemaal ja Hiiumaal leidub ka võrdlemisi palju rähkseid muldasid, mis on üldjuhul viljakad, kuid kivised ja põuakartlikud. Seega võib öelda, et madalaima hektarihinnaga piirkondades on suure tõenäosusega üheks madala hinna põhjuseks vähese viljakusega või kapriissed mullad.

Kuidas säilitada põllu viljakust?

Mullaviljakuse säilitamine või suurendamine ja seeläbi ka väärtuse kasvatamine nõuab palju tööd ja hoolt. Mullaviljakuse tagamiseks on välja töötatud erinevaid strateegiaid ja tehnikaid. Maheviljeluses antakse mulda orgaanilist materjali, mis soodustab mulla bioloogilist aktiivsust – see toidab mullas elutsevaid baktereid, seeni ja teisi mullaorganisme. Kõige olulisemad orgaanilised väetised on sõnnik, virts, kompost ja haljasväetis.

Kallakul asuva põllumaa puhul tuleks minimaliseerida erosiooniohtu ehk viljaka pinnase ärakandumist. Mullaviljakuse tõstmise ja säilitamise puhul on oluline ka põllumaa minimaalne harimine, et säilitada mulla looduslikku kujunemist.

Kas mulla viljakus on põllumaa hinna kujundamisel oluline faktor?

Leitud seoste puhul võib öelda, et mullaviljakus on põllumaa hinna kujundamisel üks kõige olulisemaid asjaolusid. Eesti kõige kõrgema viljakusega põllumaad Jõgevamaal, Lääne-Virumaal ja Järvamaal on ka kõige kõrgema hektari mediaanhinnaga. Samas Läänemaal ja Hiiumaal, kus domineerivad liigniisked ja kivised mullad on ka põllumaa hektari mediaanhind kõige soodsam.

2019-05-30T13:11:30+02:00
Täname sõnumi eest. See saadeti teele.