Põllumaa hinnad Euroopa vs. USA – kus on soodsam?

USA-s on ütlus: “Everything is bigger in Texas”. Kas see vastab tõele? Kui suured on põllumaa hektarihindade vahed võrreldes USA-d ja Euroopa riike? Järgnevalt teeme ülevaate põllumaa hindade erinevustest Euroopas riikide vahel, USA osariikide vahel ja vaatame – kus on kõige kallim ja kus on odavaim. Kas peale jääb USA või Euroopa? Milline on kõige soodsama haritava maaga USA osariik ning kus Euroopas võib põllumaa maksta hingehinda?

Kus on USA soodsaim haritav maa?

On üldlevinud arvamus, et Ameerikas on kõik suurem, uhkem ja ka kallim. Kuid kas sama kehtib ka haritava maa hektarihinna kohta?

Soodsaima hektarihinnaga haritavat maad võib leida mägisest Montana osariigist, kus hektari eest tuleb välja käia keskmiselt 2195 €. Tundub soodne? Selline haritava maa hektarihind kannatab Euroopas võrdlust Bulgaaria lõunaosa hindadega. Montana lääneosa on kaetud arvukate mäestikega, millest 77 kuuluvad „Rocky Mountains“ mäestikukurusse. Montanas kasutatakse haritavat maad enim karjamaana – iga inimese kohta on seal 3 veist. Järgnevad viljakasvatus ja heinakasvatus.

Hinna poolest järgmine on Montana geograafiline lõunanaaber Wyoming. Maastikureljeef on seal sarnane, ka Wyoming on mägine piirkond, kuid ühel või teisel viisil on põllumajandusega seotud koguni 55% kogu osariigi pindalast. Osariigis, mis on tuntud ka nime all „Cowboy State“, on 11 000 farmi ning keskmise farmi suurus on 1103 hektarit. Nagu ka Montanas on enim maad kasutuses karjamaana – veiste kasvatamine on osariigi suurim ja olulisim tööstusharu, kuid oluline on ka lambakasvatus. Põllumaa hektar maksab seal 2905 €, mis on võrreldav Läti põllumaa hektari keskmise hinnaga.

Kus maksab põllumaa USA-s kõige enam?

Kalleimad maad jäävad ajalooliselt „maisivöö“ aladele USA lääneranniku poolses osas, sest sinna on koondunud nii peamine maisikasvatus kui ka produktiivseimad farmid, kes teevad tihedat koostööd oma võimupositsiooni säilitamiseks. Läänerannikult ütleb kalleimate maade hulgas sõna sekka California, kus kasvatatakse väärtuslikke mandleid ja avokaadosid ning kus on arvestatav kogus põllumaad, mis USA Põllumajandusministeeriumi (USDA) kohaselt kuulub „prime farmland“ mõiste alla. Selle mõiste alla koondatakse maad, kus on parimad füüsilised ja mullakeemilised tingimused kvaliteetsete saaduste kasvatamiseks.

Kõige kallima haritava maa hektarihinnaga paistab silma New Jersey USA idarannikul, kus see on 27 868 € – mis on võrreldav Suurbritannia keskmaa hindadega.

Kui kõrge on haritava maa hektarihind Texases?

Kuid milline on olukord Texases? Ülal püstitatud väide, et kõik on Texases justkui suurem (ja kallim) ei vasta siinkohal tõele. Haritava maa hektar Texase osariigis maksab keskmiselt 4325 € ehk ligikaudu pool riigi keskmisest hektarihinnast. Tuues taas võrdluse Euroopast on sellele hinnale kõige lähemal Ungari haritava maa keskmine hektarihind (2016. aasta andmetel keskmiselt 4182 €).

Ka Texase osariigis domineerib põllumajanduses karjakasvatus. Osariigis on 11,8 miljonit karilooma ning mitte ainult lihatööstuse tarbeks. Teisel kohal on piimatööstus ning kolmandal kohal kanakasvatus. Järgnevad puuvilla- ja maisikasvatus.

Kogu USA keskmine haritava maa hektari hind 2017. aastal arvestades vaid saaki kandvat maad oli 8768 € (kui arvestada sisse ka farmihooned ja muu abistav maa oli keskmine hektari väärtus 6603 €). See tähendab, et USA kogu riigi keskmine haritava maa hektari hind on võrreldav Soome ja Poola hindadega (vastavalt 8326 ja 9100 eurot hektari kohta).

Kus Euroopas on haritava maa hektari hind kõige madalam?

Riigiti on kõige soodsam põllumaa hektari hind Rumeenias, 2016. aasta Eurostati andmetel keskmiselt 1958 € hektari kohta. Võrreldes teiste lääneriikidega, kus põllumajanduses töötab 4-5% rahvastikust on Rumeenias osakaal koguni 30% riigi tööjõust – põllumajandus on traditsiooniliselt kogu riigi majanduse selgroog. Rumeenia viljakad maad on kasvulavaks peamiselt teraviljale ja maisile, kuid väga oluline on ka päevalillede ja sojaubade kasvatamine.

Arvestades hinnavõrdlusesse ka riigisisesed piirkonnad, siis soodsaima põllumaa hektari 2016. aastal sai soetada Bulgaarias, Yugozapadenis 1166 € eest. Haritava maa hektar Põhja-Rootsis maksis juba oluliselt enam, 1637 €. Seega saaks hektarise põllulapi Bulgaarias endale soetada ühe Eesti keskmise kuupalga eest.

Kus suurim väärtuse kahanemine?

Võttes vaadeldavaks perioodiks aastad 2011-2016 paistab langustest enim silma Kreeka haritava maa hektari hinna langemine 15 393 € pealt 12 528 €-le samal ajal, kui teistes riikides on hinnad liikunud pigem tõusvas joones või samale tasemele jäänud. Hinna hoidmise puhul ei ole aidanud ka see, et Kreekas on Euroopa riikidest iga elaniku kohta kõige rohkem põllumehi, mis tähendab, et konkurents viljakatele põllumaadele peaks olema kõrge.

Miks on mõnes Euroopa riigis ja piirkonnas maa ülikallis?

Vastus on lihtne: kõige kallima hektarihinnaga põllumaad pakuvad suurimat lisaväärtust. Kõige kallima haritava maa hinnaga paistab silma Holland, kus Eurostati andmetel kogu riigis keskmiselt oli haritava maa hektari hind 2016. aastal koguni 62 972 €. Arvestades Hollandi viljakaid muldasid ja positsiooni maailma ühe kõige suurema põllumajandussaaduste eksportijana ei tule põllumajandusmaa kõrge keskmine hektarihind üllatusena – Hollandist eksporditavad juurviljad moodustavad kogu Euroopa juurviljaekspordist veerandi. Holland on täis pikitud suuri kasvuhoonete komplekse, mõned neist on isegi 60-70 hektari suurused. Tänu ülimalt efektiivsele põllumajandusele suudab Holland eksporditavate saaduste väärtust arvestades olla maailmas teisel positsioonil – USA järel. See on hämmastav võimekus pidades silmas, et Madalmaad on USA-st pindalalt 270 korda väiksemad.

Millest tekivad erinevused erinevate piirkondade põllumaa hindades?

Nagu igasuguse maa või muu kinnisvara puhul kujuneb lõplik hind mitmete tegurite koosmõjust – millised on riigis põllumajandust reguleerivad seadused ja toetussüsteem, milline on kliima, mullatüüp, drenaaži (või kastmise) vajadus, ligipääsud, maastik (põllud suurtel kallakutel) jne. Samuti mõjutab hinda turu nõudlus ja ekspordimahud. Soodsaima hektarihinnaga parasvöötmelistes piirkondades saab kasvatada vaid võrdlemisi levinud, vähenõudlikuid ja seeläbi ka soodsaid põllukultuure nagu kapsas, kartul, porgand või kurk. Lähistroopilises kliimavöötmes on lugu sootuks teine – näiteks Liguurias (Itaalia Riviera) kasvatatakse oliive, virsikuid ja aprikoose, seal on suured viinamarjaistandused ja veinitootjad, sest kliima ja pinnasetüüp võimaldavad just neid kõrgelt hinnatud saadusi kasvatada. Sellest tulenevalt maksab ka sealne põllumaa oluliselt rohkem.

Kumb jääb peale – Euroopa või USA?

Võrreldes USA ja Euroopa kõige soodsama haritava maa hektarihinnaga piirkondi saab tõdeda, et hinnatase on suhteliselt võrdne. Montana põllumaa hektarihind kannatab võrdlust Euroopa ühe soodsaima ehk Bulgaaria lõunaosa haritava maa keskmise hektarihinnaga.

Võrreldes USA kõige kallima põllumaa keskmise hektarihinnaga osariiki New Jersey-t ja Euroopa kõige hinnalisemat haritavat maad Hollandis, siis jääb peale Euroopa. Hollandi põlluhektari keskmine hind on tervelt 2,25 korda kõrgem.

Samuti ei pea põllumaade kontekstis paika ütlus „Everything is bigger in Texas“, kus haritava maa hektar maksab vaid pool kogu riigi keskmisest. Veel võib öelda, et USA-st on võimalik leida üllatavalt madalate põllumaa hindadega piirkondasid, kuid sealsed farmid on see-eest massiivsed.

Allikad: Eurostat „Agricultural land prices by Region“; USDA „Land Values 2017 Summary“