Kus on kõige kallim ja kus kõige odavam põllumaa Eestis?

Maa-amet koostab tänuväärset statistikat Eestis tehtavate maatehingute kohta, mis annab meile ülevaate möödunud aasta turuseisust. Erandiks ei ole siinkohal ka haritav maa. Maa-ameti statistikud on 2017. aastal tehtud tehingute põhjal kokku pannud raporti, kus lisaks tehingute arvule ja koguväärtusele on tehtud ülevaade ka maade väärtust mõjutavatest teguritest ja põllumaa hindadest maakonniti. Võtame luubi alla viimase ja vaatame – kus Eestis oli eelmisel aastal põllumaa hektari hind soodsaim ja kus kalleim?

Kui palju ja millises väärtuses tehiguid tehti?

Kõigepealt tehingutest. Haritava maaga tehti möödunud kalendriaastal Eestis 1253 tehingut. Võrdluses 2016. aastaga on see 10,8% vähem. Kokku tehti haritava maaga tehinguid 38,2 miljoni euro väärtuses, mis on võrreldes 2016. aastaga 6,9% vähem. Kui arvestada, et tehingute arvu langus on suurem kui tehingute kogumaksumuse langus, siis keskmine tehinguhind on kasvanud – täpsemalt 4,3% võrra.

Enim tehinguid tehti Lääne-Viru maakonnas (163), Tartumaal (118) ja Viljandimaal (106). Vähim tehinguid leidis aset Hiiumaal (22), mis on ka Eesti kõige väiksema pindalaga maakond.

Mille alusel põllumaa hindasid võrdleme?

Haritava maa hinnastatistikasse võeti vaid need tehingud, mis vastavad vabaturu tingimustele – välja jäeti tehingud, kus mõjuriteks on omavahelised äri- või sugulussidemed ning ka nende maadega tehingud, kus on lisaks maaharimisele arendusperspektiiv, mis hinna ebaproportsionaalselt kõrgeks ajab. Samuti jäeti välja maad, mis on väiksemad kui 2 hektarit, sest neil kasvatatakse saadusi tõenäoliselt vaid oma tarbeks. Nii jäid võrdlusesse vaid maad, mis vastavad kõige täpsemalt haritava maa kasutusele.
Hektarihinna võrdlusmõõdikuks ei ole võetud mitte kõigi tehingute keskmine hind (mis mõne üksiku väga kalli tehingu puhul viib keskmise ebaproportsionaalselt kõrgele) vaid mediaanhind. See on hind, millest pooled tehingud toimusid kõrgema keskmise hektarihinnaga ja pooled tehingud madalama hinnaga ning seetõttu annab maakonna keskmisest hinnatasemest realistlikuma seisu.

Kus on haritav maa soodsaim ja kus kalleim?

Madalaimad hektari mediaanhinnad on Läänemaal ja Hiiumaal – alla 2000 € hektari kohta. Selle põhjuseks on nii madalam mullaviljakus kui ka väiksemad müüdavad põllukinnistud. Kõige kõrgem haritava maa hektari mediaanhind on aga 2017. aasta seisuga Jõgeva maakonnas, kus see oli koguni 3406 € hektari kohta. Enam kui 3000 € suuruse hektarihinnaga paistavad silma ka Järva, Põlva, Lääne-Viru, Tartu ja Viljandi maakonnad, kus põllumassiivid suuremad ja leidub rohkem viljakaid pruunmuldasid.

Millest tekib põllumaa hindade erinevus?

Põllumaa hinda mõjutavad mitmed tegurid, mis väljenduvad statistikas, kuid mille peale ise ehk ei tuleks. Tavalisemad ja laiemalt tuntud tegurid on põllu ligipääsetavus ja mulla viljakus. Statistikaamet toob aga välja, et müües suuremat põllumassiivi on ka keskmine hektari mediaanhind kõrgem. Samuti on kõrgemas hinnas maad, mis on suuremas mahus kantud PRIA põllumassiivide registrisse – ehk neile maatükkidele saab taotleda PRIA toetusi. Veel võib tõenäoliselt hinda mõjutava tegurina välja tuua kraavide olemasolu põllumaal. Siinkohal on kraavideta haritava maa hektari hind peaaegu 300 € kõrgem kui kraavidega maatüki hind – olenemata selles, kuskohas kinnistul kraavid asuvad.

Mida statistika haritava maa hindade kohta maakondades ütleb?

Kokkuvõtvalt võib öelda, et kui Sinu põllumaa on väiksem, madalama mullaviljakusega ja asub Lääne- Eestis, on ka põllumaa müügi hektarihind madalam. Kui omad põllumaad viljakate pruunmuldadega Kesk-Eestis, on haritava maa hektari eest lootust kõrgemat hinda saada – eriti, kui müüd suurt põllumassiivi korraga.

Kui soovid müüa põllumaad, tee pakkumine ka meile. Omame maatehingutes pikaajalist kogemust, pakume kiiret tehingut ja head hinda.

2018-08-06T15:37:25+02:00
Täname sõnumi eest. See saadeti teele.