haritava maa hind Archives - Maa hind. Metsamaa hind. Põllumaa hind

Haritava maa hind on saavutanud rekordtaseme – õige aeg müüa põllumaad?

Uuendatud 10.01.2022

Haritava maa hektari mediaanhind* ületas 2020. aastal juba 3 600 euro piiri (võrdluseks, 3 000 euro piir ületati alles 2018. aastal), ning tehingute arv ja koguväärtus võrreldes 2019. aastaga tõusid samuti. Milliseid tehinguid Eestis põllumaadega tehti ja millised tegurid olid peamised hinnakujundajad? Kas turuseisule ja müügistatistikale tuginedes võib öelda, et on õige aeg oma põllumaa müügiks?

Kui palju ja milliseid tehinguid tehti Eestis haritava maaga aastal 2020?

2020. aastal vahetas omanikku ca 2 % Eesti looduslikest rohumaadest ja haritavatest maadest. Samas suurusjärgus tehinguid tehti ka 2018. ja 2019. aastal. Kokku tehti 1 493 tehingut, mis on 17 % rohkem kui aastal 2019. Tehingute koguväärtus ulatus 64,6 miljoni euroni, mis tähendab võrdluses 2019. aastaga ligi 11 % tõusu. Kuid võrdluses 2018. aastaga, mil tehingute koguväärtus oli 35,6 miljonit eurot, on koguväärtuse kasv olnud ligi kahekordne.

Tehingute mediaanhind on jätkuvalt tõusuteel. Haritava maa hektari mediaanhind ületas 2020. aastal 3 600 euro € piiri, jõudes tasemeni 3 612 €. Kõige kõrgema hektari mediaanhinnaga paistab silma Tartu maakond (4 300 €/ha) ja madalaima hinnaga Hiiumaa (2 491 €/ha).

Kõige rohkem tehinguid tehti Lääne-Viru maakonnas (201), järgnesid Saare maakond (193), Tartumaa (173) ja Harju maakond (134). Kõige vähem tehinguid (16) tehti Hiiu maakonnas.

Keskmise omanikku vahetanud maatüki mediaanpindala jääb aasta-aastalt väiksemaks. Riigi maade osakaal moodustas tehingute koguarvust ligi 12 %, eraisikute müüdud maad 34 %, mis on läbi aegade madalaim eraisikute osakaal. Juriidiliste isikute osakaal maa müügitehingutes oli läbi aegade kõrgeim, 53,5 %. Ülejäänud müügiosapoolte liigid moodustavad kõikidest tehingutest kokku ca 1%

Millised tegurid kujundavad põllumaa hinda Eestis?

Põllumaa ost Eestis on muutunud aasta-aastalt järjest kallimaks – seda näitab hektari mediaanhinna stabiilne kasv. Hinnakasvule aitavad eeldatavalt kaasa nii maast saadava tulu stabiilne suurenemine kui ka Euroopa Komisjoni toetused. Lisaks sellele analüüsis Maa-amet andmeanalüüsi tarkvara R ja moodsate GIS vahendite abil erinevate tegurite mõju haritava maa hektari mediaanhinnale. Haritava maa hektari mediaanhinda mõjutavad tegurid ja nende mõju hinnakujundusel on järgmised:

Boniteet ehk mullaviljakus – Keskmise boniteediväärtuse kasv 1 hindepunkti võrra tõstab maa hektarihinda keskmiselt 23,2 € võrra.
Maatüki pindala ja korrapärasus – Mida suurem on müüdava maatüki pindala, seda kõrgem on keskmine hektarihind – 5,5 € iga lisanduva hektari kohta.
Maa registreerimine PRIA põllumassiivide registris – mida suurem osa maatükist on registreeritud PRIA põllumassiivide registris, seda kõrgem on maatüki mediaanhind.
Asukoht – Mida lähemal maatükk avalikule teele asub, seda kõrgem on hektari mediaanhind. Sama trend kehtib ka asulate puhul – kauguse suurenemisel alevist kilomeetri võrra langeb haritava maa hektari väärtus keskmiselt 17,6 € ja kauguse suurenemisel linnast kilomeetri võrra langeb hektarihind keskmiselt 12,8 €.

Seega võib loota, et haritava maa eest, mis on hea mullaviljakusega, keskmisest suurem, registreeritud täies mahus PRIA põllumassiivide registris ja asub asulate ning avalike teede lähedal, võib praeguses turuseisus enneolematult head hinda saada.

Põllumaa hind jätkab tõusutrendi – kas on õige aeg müüa?

Põllumaa hind Eestis on viimase kahe kümnendi jooksul olnud stabiilselt tõusuteel, nüüdseks on haritava maa hektari mediaanhind ületanud 3 600 € piiri. Kuid head hinnad ei pruugi kesta igavesti. Kui haritava maa hind kasvas aastatel 2012 ja 2013 eelneva aastaga võrreldes vastavalt 33,2 % ja 36,4 %, siis aastal 2017 kasvas haritava maa väärtus 8,6 % ja aastaks 2018 on väärtuse kasv aeglustunud 4,2 % peale. Turu muutlikkust näitab aga 2019. ja 2020. aasta võrdlus, kus hektari mediaanhind on teinud taas 9,5% suuruse kasvuhüppe.

Maaomaniku vaatenurgast oleme hetkel saavutanud haritava maa väärtuse rekordtaseme ning kui kümmekond aastat tagasi ostis maaomanik maatüki hektarihinnaga, mis jäi 1 000 € lähedale, siis täna on võimalik sama maatüki hektari eest saada isegi neli korda paremat hinda. Kas on kätte jõudnud õige aeg müüa? Kindlasti tasuks sellele mõelda, kuniks haritava maa hinnad veel rekordtasemel püsivad.

Tutvu Maa-ameti Haritava maa 2020. aasta turuülevaatega lähemalt SIIN

* Kasutame artiklis võrdluste toomiseks keskmise hinna asemel mediaanhinda, sest see annab realistlikuma ülevaate tegelikust maade hinnakujundusest. Mediaanhind on hind, millest pooled tehingud toimusid kõrgema hinnaga ja pooled tehingud madalama hinnaga.

Haritava maa hind on saavutanud rekordtaseme – õige aeg müüa põllumaad?admin2022-01-10T11:38:06+02:00

Millal tehakse kõige rohkem põllumaade ostu ja müügi tehinguid Eestis?

Külviaeg on üldjuhul kevadel ja saaki koristatakse sügisel. Kuid millisel aastaajal vahetab haritav maa kõige tõenäolisemalt omanikku? Maa-ameti 2017. aasta turuülevaade annab ülevaate tehingute sesoonsusest viimasel kolmel aastal ja sellest saame välja lugeda ka peamised trendid – millal on põllumaa ostu ja müügi kõrghooaeg ning millal tehakse pigem vähem haritava maa tehinguid.

Millal tehakse kõige rohkem põllumaade ostu- ja müügitehinguid

Viimase 3 aasta statistika näitab, et põllumaa ostu kõrghooaeg jääb kevadesse. Enim maatehinguid tehakse märtsis, aprillis ja mais tehingute arv järk-järgult väheneb. Tehingute arv hakkab taas tõusma sügisel ja saavutab uue haripunkti detsembris.

Kevadise tehingute dünaamika taga on tõenäoliselt hooaja algus – enne uut hooaega soovitakse oma haritavat maa massiive kas tegevuse vähendamisel kokku tõmmata või vastupidi – koos tegevuse laiendamisega laiendada. Sügisene põllumaa tehingute arvu kasv algab koos hooaja lõpuga ja saavutab haripunkti detsembris – aasta lõpp toob tavaliselt kaasa üleüldise tehingute kasvu ja see põhjustab tõenäoliselt ka kõrge haritava maa tehingute arvu.

Millistel kuudel tehakse kõige vähem põllumaade tehinguid?

Põllumaade tehingutel on 2 madalpunkti: Esimene neist on jaanuaris, hakates liikuma tõusvas joones kuni märtsi haripunktini. Teine madalseis on augustis ja septembris, mis päädib uue haripunktiga detsembris. Kui jaanuari madalpunkti võib põhjendada üleüldise väikese kinnisvaratehingute arvuga aasta alguses, siis põllumaaga seonduvate tehingute vähesus suvekuudel ja eriti suve lõpus jääb täpselt saagikoristuse ajale ja hooaja lõpule.

Kuidas mõjutab tehingute sesoonsus põllumaa müüjat?

Nagu iga teise kinnisvara liigi puhul on kõrgema müügiaktiivsusega aeg just see, mil suurem hulk huvilisi otsib võimalusi oma põllumassiivide laiendamiseks ja on nõus sobiva maatüki eest ka väärilist hinda maksma. Põlluharimise hooaja väliselt ja ajal, mil põllumaa on aktiivses kasutuses on ostjate huvi ja ka põllumaa hind paratamatult madalam, sest uus omanik peab põllumaa kasutamiseks ootama järgmist hooaega.

Kui põllumaa müügisoov kindel, tasub madala müügiaktiivsusega perioodil olla ettevaatlik ja mitte langeda vahendajate ohvriks, kes püüavad madalast turu aktiivsusest kasu lõigata ja hinna alla lüüa.

Müües oma haritava maa pikaajalise kogemusega maafirmale, kes ka ise põllumaa majandamisega tegeleb maandate riske ja saate parema hinna kui vahendajatelt.

Millal tehakse kõige rohkem põllumaade ostu ja müügi tehinguid Eestis?admin2018-10-22T16:36:07+03:00

Kas Eesti kõige viljakamate põllumaade hind on kõige kõrgem?

Millised põllumaad on Eestis kõige viljakamad ja kus need asuvad?

Kõige viljakamad põllumaad võib leida Kesk-Eestist. Seal on levinud nn pruunmullad, mille puhul on tegemist leostunud, leetjate liivasavimuldadega. Need mullad on stabiilselt niisked ning mullareaktsioon on nõrgalt happeline või neutraalne. Lühidalt öeldes – põllupidamise seisukohalt on pruunmullad Eesti parimad. Sellised põllumaad on taimekasvatajate seas hinnas, sest annavad õige harimise korral pikalt väärt saaki. Pruunmullad on levinud peamiselt Järvamaal, Lääne-Virumaal ja Jõgevamaal.

Kas kõige viljakamate põllumaadega maakondades on ka põllumaa hind kõige kõrgem?

Maa-amet peab Eesti maatehingute statistikat ning kõige värskemad andmed on hetkel 2017. aastast. Sealt saab infot nii selle kohta kus, tehti kõige enam põllumaa tehinguid, millised olid hinnad ning kus oli põllumaa müügihind kõige kõrgem.

Võrreldes müüdud põllumaa hektari mediaanhindasid saab järeldada, et kõige viljakamad põllumaad on tõesti ka kõige kõrgema müügihinnaga. Kõige kõrgem haritava maa hektari mediaanhind 2017. aastal oli Jõgevamaal (3406 €) ning kõrgemate hindadega tehingud toimusid ka Järvamaal, Põlvamaal, Lääne-Virumaal, Tartumaal ja Viljandimaal. Kõik need maakonnad asuvad piirkonnas, kus viljakaid pruunmuldasid leidub Eestis kõige rohkem.

Kas kõige madalama hinnaga põllumaad on ka kõige väiksema viljakusega?

2017. aasta andmetel oli põllumaa hektari mediaanhind kõige madalam Läänemaal ja Hiiumaal – alla 2000 € hektari kohta. Kas nendes maakondades on ka kõige madalama viljakusega mullad? Läänemaal ja Hiiumaal domineerivad gleimullad – need on alaliselt liigniisked mullad, kus bioloogiline aktiivsus on madal. Taastamaks gleimuldade viljakus ja sobivus põllumaaks on tarvis neid kuivendada ja vajadusel lubjata – ehk need nõuavad suuremat hoolt ja on väiksema viljakusega. Läänemaal ja Hiiumaal leidub ka võrdlemisi palju rähkseid muldasid, mis on üldjuhul viljakad, kuid kivised ja põuakartlikud. Seega võib öelda, et madalaima hektarihinnaga piirkondades on suure tõenäosusega üheks madala hinna põhjuseks vähese viljakusega või kapriissed mullad.

Kuidas säilitada põllu viljakust?

Mullaviljakuse säilitamine või suurendamine ja seeläbi ka väärtuse kasvatamine nõuab palju tööd ja hoolt. Mullaviljakuse tagamiseks on välja töötatud erinevaid strateegiaid ja tehnikaid. Maheviljeluses antakse mulda orgaanilist materjali, mis soodustab mulla bioloogilist aktiivsust – see toidab mullas elutsevaid baktereid, seeni ja teisi mullaorganisme. Kõige olulisemad orgaanilised väetised on sõnnik, virts, kompost ja haljasväetis.

Kallakul asuva põllumaa puhul tuleks minimaliseerida erosiooniohtu ehk viljaka pinnase ärakandumist. Mullaviljakuse tõstmise ja säilitamise puhul on oluline ka põllumaa minimaalne harimine, et säilitada mulla looduslikku kujunemist.

Kas mulla viljakus on põllumaa hinna kujundamisel oluline faktor?

Leitud seoste puhul võib öelda, et mullaviljakus on põllumaa hinna kujundamisel üks kõige olulisemaid asjaolusid. Eesti kõige kõrgema viljakusega põllumaad Jõgevamaal, Lääne-Virumaal ja Järvamaal on ka kõige kõrgema hektari mediaanhinnaga. Samas Läänemaal ja Hiiumaal, kus domineerivad liigniisked ja kivised mullad on ka põllumaa hektari mediaanhind kõige soodsam.

Kas Eesti kõige viljakamate põllumaade hind on kõige kõrgem?admin2019-05-30T13:11:30+03:00