#haritavamaahind Archives - Maa hind. Metsamaa hind. Põllumaa hind

Haritava maa hind on saavutanud rekordtaseme – õige aeg müüa põllumaad?

Uuendatud 10.01.2022

Haritava maa hektari mediaanhind* ületas 2020. aastal juba 3 600 euro piiri (võrdluseks, 3 000 euro piir ületati alles 2018. aastal), ning tehingute arv ja koguväärtus võrreldes 2019. aastaga tõusid samuti. Milliseid tehinguid Eestis põllumaadega tehti ja millised tegurid olid peamised hinnakujundajad? Kas turuseisule ja müügistatistikale tuginedes võib öelda, et on õige aeg oma põllumaa müügiks?

Kui palju ja milliseid tehinguid tehti Eestis haritava maaga aastal 2020?

2020. aastal vahetas omanikku ca 2 % Eesti looduslikest rohumaadest ja haritavatest maadest. Samas suurusjärgus tehinguid tehti ka 2018. ja 2019. aastal. Kokku tehti 1 493 tehingut, mis on 17 % rohkem kui aastal 2019. Tehingute koguväärtus ulatus 64,6 miljoni euroni, mis tähendab võrdluses 2019. aastaga ligi 11 % tõusu. Kuid võrdluses 2018. aastaga, mil tehingute koguväärtus oli 35,6 miljonit eurot, on koguväärtuse kasv olnud ligi kahekordne.

Tehingute mediaanhind on jätkuvalt tõusuteel. Haritava maa hektari mediaanhind ületas 2020. aastal 3 600 euro € piiri, jõudes tasemeni 3 612 €. Kõige kõrgema hektari mediaanhinnaga paistab silma Tartu maakond (4 300 €/ha) ja madalaima hinnaga Hiiumaa (2 491 €/ha).

Kõige rohkem tehinguid tehti Lääne-Viru maakonnas (201), järgnesid Saare maakond (193), Tartumaa (173) ja Harju maakond (134). Kõige vähem tehinguid (16) tehti Hiiu maakonnas.

Keskmise omanikku vahetanud maatüki mediaanpindala jääb aasta-aastalt väiksemaks. Riigi maade osakaal moodustas tehingute koguarvust ligi 12 %, eraisikute müüdud maad 34 %, mis on läbi aegade madalaim eraisikute osakaal. Juriidiliste isikute osakaal maa müügitehingutes oli läbi aegade kõrgeim, 53,5 %. Ülejäänud müügiosapoolte liigid moodustavad kõikidest tehingutest kokku ca 1%

Millised tegurid kujundavad põllumaa hinda Eestis?

Põllumaa ost Eestis on muutunud aasta-aastalt järjest kallimaks – seda näitab hektari mediaanhinna stabiilne kasv. Hinnakasvule aitavad eeldatavalt kaasa nii maast saadava tulu stabiilne suurenemine kui ka Euroopa Komisjoni toetused. Lisaks sellele analüüsis Maa-amet andmeanalüüsi tarkvara R ja moodsate GIS vahendite abil erinevate tegurite mõju haritava maa hektari mediaanhinnale. Haritava maa hektari mediaanhinda mõjutavad tegurid ja nende mõju hinnakujundusel on järgmised:

Boniteet ehk mullaviljakus – Keskmise boniteediväärtuse kasv 1 hindepunkti võrra tõstab maa hektarihinda keskmiselt 23,2 € võrra.
Maatüki pindala ja korrapärasus – Mida suurem on müüdava maatüki pindala, seda kõrgem on keskmine hektarihind – 5,5 € iga lisanduva hektari kohta.
Maa registreerimine PRIA põllumassiivide registris – mida suurem osa maatükist on registreeritud PRIA põllumassiivide registris, seda kõrgem on maatüki mediaanhind.
Asukoht – Mida lähemal maatükk avalikule teele asub, seda kõrgem on hektari mediaanhind. Sama trend kehtib ka asulate puhul – kauguse suurenemisel alevist kilomeetri võrra langeb haritava maa hektari väärtus keskmiselt 17,6 € ja kauguse suurenemisel linnast kilomeetri võrra langeb hektarihind keskmiselt 12,8 €.

Seega võib loota, et haritava maa eest, mis on hea mullaviljakusega, keskmisest suurem, registreeritud täies mahus PRIA põllumassiivide registris ja asub asulate ning avalike teede lähedal, võib praeguses turuseisus enneolematult head hinda saada.

Põllumaa hind jätkab tõusutrendi – kas on õige aeg müüa?

Põllumaa hind Eestis on viimase kahe kümnendi jooksul olnud stabiilselt tõusuteel, nüüdseks on haritava maa hektari mediaanhind ületanud 3 600 € piiri. Kuid head hinnad ei pruugi kesta igavesti. Kui haritava maa hind kasvas aastatel 2012 ja 2013 eelneva aastaga võrreldes vastavalt 33,2 % ja 36,4 %, siis aastal 2017 kasvas haritava maa väärtus 8,6 % ja aastaks 2018 on väärtuse kasv aeglustunud 4,2 % peale. Turu muutlikkust näitab aga 2019. ja 2020. aasta võrdlus, kus hektari mediaanhind on teinud taas 9,5% suuruse kasvuhüppe.

Maaomaniku vaatenurgast oleme hetkel saavutanud haritava maa väärtuse rekordtaseme ning kui kümmekond aastat tagasi ostis maaomanik maatüki hektarihinnaga, mis jäi 1 000 € lähedale, siis täna on võimalik sama maatüki hektari eest saada isegi neli korda paremat hinda. Kas on kätte jõudnud õige aeg müüa? Kindlasti tasuks sellele mõelda, kuniks haritava maa hinnad veel rekordtasemel püsivad.

Tutvu Maa-ameti Haritava maa 2020. aasta turuülevaatega lähemalt SIIN

* Kasutame artiklis võrdluste toomiseks keskmise hinna asemel mediaanhinda, sest see annab realistlikuma ülevaate tegelikust maade hinnakujundusest. Mediaanhind on hind, millest pooled tehingud toimusid kõrgema hinnaga ja pooled tehingud madalama hinnaga.

Haritava maa hind on saavutanud rekordtaseme – õige aeg müüa põllumaad?admin2022-01-10T11:38:06+02:00

Millal tehakse kõige rohkem põllumaade ostu ja müügi tehinguid Eestis?

Külviaeg on üldjuhul kevadel ja saaki koristatakse sügisel. Kuid millisel aastaajal vahetab haritav maa kõige tõenäolisemalt omanikku? Maa-ameti 2017. aasta turuülevaade annab ülevaate tehingute sesoonsusest viimasel kolmel aastal ja sellest saame välja lugeda ka peamised trendid – millal on põllumaa ostu ja müügi kõrghooaeg ning millal tehakse pigem vähem haritava maa tehinguid.

Millal tehakse kõige rohkem põllumaade ostu- ja müügitehinguid

Viimase 3 aasta statistika näitab, et põllumaa ostu kõrghooaeg jääb kevadesse. Enim maatehinguid tehakse märtsis, aprillis ja mais tehingute arv järk-järgult väheneb. Tehingute arv hakkab taas tõusma sügisel ja saavutab uue haripunkti detsembris.

Kevadise tehingute dünaamika taga on tõenäoliselt hooaja algus – enne uut hooaega soovitakse oma haritavat maa massiive kas tegevuse vähendamisel kokku tõmmata või vastupidi – koos tegevuse laiendamisega laiendada. Sügisene põllumaa tehingute arvu kasv algab koos hooaja lõpuga ja saavutab haripunkti detsembris – aasta lõpp toob tavaliselt kaasa üleüldise tehingute kasvu ja see põhjustab tõenäoliselt ka kõrge haritava maa tehingute arvu.

Millistel kuudel tehakse kõige vähem põllumaade tehinguid?

Põllumaade tehingutel on 2 madalpunkti: Esimene neist on jaanuaris, hakates liikuma tõusvas joones kuni märtsi haripunktini. Teine madalseis on augustis ja septembris, mis päädib uue haripunktiga detsembris. Kui jaanuari madalpunkti võib põhjendada üleüldise väikese kinnisvaratehingute arvuga aasta alguses, siis põllumaaga seonduvate tehingute vähesus suvekuudel ja eriti suve lõpus jääb täpselt saagikoristuse ajale ja hooaja lõpule.

Kuidas mõjutab tehingute sesoonsus põllumaa müüjat?

Nagu iga teise kinnisvara liigi puhul on kõrgema müügiaktiivsusega aeg just see, mil suurem hulk huvilisi otsib võimalusi oma põllumassiivide laiendamiseks ja on nõus sobiva maatüki eest ka väärilist hinda maksma. Põlluharimise hooaja väliselt ja ajal, mil põllumaa on aktiivses kasutuses on ostjate huvi ja ka põllumaa hind paratamatult madalam, sest uus omanik peab põllumaa kasutamiseks ootama järgmist hooaega.

Kui põllumaa müügisoov kindel, tasub madala müügiaktiivsusega perioodil olla ettevaatlik ja mitte langeda vahendajate ohvriks, kes püüavad madalast turu aktiivsusest kasu lõigata ja hinna alla lüüa.

Müües oma haritava maa pikaajalise kogemusega maafirmale, kes ka ise põllumaa majandamisega tegeleb maandate riske ja saate parema hinna kui vahendajatelt.

Millal tehakse kõige rohkem põllumaade ostu ja müügi tehinguid Eestis?admin2018-10-22T16:36:07+03:00

Mis mõjutab kõige enam metsamaa hinda ja raieõiguse hinda?

Soovid müüa oma metsa ja metsamaad. Müügisoov on kindel, kuid Sa ei oska oma metsa või metsamaa väärtust täpselt hinnata. Siinkohal tuleb ka arvestada, et metsamaa ehk metsakinnistu väärtust mõjutavad tegurid ei ole samad, mis mõjutavad kasvava metsa ehk raieõiguse müügihinda. Millised on mõlema müügi puhul hinda kujundavad tegurid?

Metsamaa ehk metsakinnistu hinda mõjutavad tegurid

Metsamaa müük tähendab kogu metsakinnistu müüki koos sellel kasvava puiduvaruga. Sellisest tehingust saadav tulu on ühekordne ja kõrgem kui raieõiguse müügitulu, sest metsamaa uus omanik saab peale raie teostamist metsa majandamisega edasi tegeleda. Millised tegurid mõjutavad metsamaa müügihinda?

Metsakinnistu asukoht ja ligipääsetavus

Kõige hinnalisemad on hea ligipääsetavusega metsakinnistud, kus saab raieid teha aastaringselt – see tähendab, et metsa aluspind suudab metsatehnikat kanda ka vihmasel sügisel ja kevadisel sulaperioodil. Teede olemasolu muudab lihtsamaks nii raietegevuse, maaparanduse, väljaveo kui ka uue metsa istutamise ja majandamise – mis tõstab ostjatel silmis kinnistu atraktiivsust.

Geograafilise asukoha poolest on metsamaa hinnad kõrgeimad Lõuna- Eestis. Maa-ameti 2017. aasta turuülevaate kohaselt olid metsamaa hinnad kõrgeimad Võrumaal ja Valgamaal. Metsamaa hind on tavaliselt kõrgem asustatud alade läheduses, sest seal on rohkem kokkuostjaid ja suuremad võimalused raiete käigus saadud puidu realiseerimiseks.

Metsakinnistu suurus

Tavaliselt kehtib reegel, mida suurem kinnistu seda kõrgem hind. Metsa majandades on suuremaid metsakinnistuid korraga kergem hallata – metsatööde käigus tähendab see vähem metsatehnika ümber paigutamist ja lihtsamat logistikat. Seetõttu on suuremad metsakinnistud reeglina kõrgemas hinnas.

Metsamaa viljakus ja kasvukohatüüp

Puistu kasvu kiirus ja puidu kvaliteet sõltub mullastiku viljakusest ehk boniteedist. Kõrgemat hinda võib oodata metsamaadelt, mille mullastiku boniteet on kõrgem. Parimat hinda saab I ja II klassi boniteediga metsamaadelt, madalaimat V boniteediklassiga maadelt. Siinkohal tasub silmas pidada, et õige hooldusega on võimalik boniteeti isegi kuni 3 klassi võrra tõsta. Maaparandust saab teha peale raiet. Enimlevinud probleem ja mulla viljakuse alandaja meie metsades on liigne niiskus, mida saab tavaliselt reguleerida kraavide rajamisega.
Metsamaa puhul tasub jälgida ka kasvukohatüüpi ehk kindlaks teha, milline puuliik sobib Sinu metsamaadele kõige paremini. Puistu liigi ja kasvukohatüübi omavahelisel sobivusel kasvab tervem, kvaliteetsem ja elujõulisem mets.

Metsa liigiline ja vanuseline koosseis

Eesti oludes on kõige kõrgemas hinnas raieküpsuse saavutanud okaspuudega metsamaa. See tähendab tavaliselt 80-100 aasta vanust kuusikut või 100-120 aastast männikut. Metsaomanik saab ülevaate om puistu liigilisest ja vanuselisest koosseisust ning mitmetest teistest teguritest takseerkirjelduse abil. Kui Sinu metsas takseerkirjeldust tehtud ei ole, saame selle koostamisega abiks olla.

Looduskaitselised piirangud ja majandamispiirangud

Metsa majandamise piirangud või looduskaitselised piirangud on metsamaa hinna kujundamisel väga oluline tegur. Erinevatest looduskaitselistest piirangutest on mõjutatud tervelt ⅓ kogu Eesti metsamaast. Piiranguvööndites on metsa majandamine tavaliselt piiratud, kuid siiski võimalik. Kui tegemist on metsaga sihtkaitsevööndis, on igasugune tegevus metsaga keelatud. Siinkohal võib metsamaa müügil arvestada, et iga lisanduv piirang toob müügihinda allapoole.

looduskaitselised-piirangud-majanduspiirangud

Millised tegurid mõjutavad kasvava metsa ehk raieõiguse müügihinda?

Raieõiguse ehk kasvava metsa müügi puhul tuleb arvestada, et tulu on kindlasti madalam kui metsamaa müügil, kuid omanikule jääb metsamaa, mida ta saab edasi majandada. Samuti peab raieõiguse müügil olema kindel ostja usaldusväärsuses – et Sinu arvelt ei teenitaks õigustamatult ning et raiutud metsamaa seisukorda suhtutaks heaperemehelikult. Millised tegurid mõjutavad raieõiguse müügihinda?

Metsakinnistu asukoht ja ligipääs

Metsakinnistu asukoht ja ligipääsuteede olemasolu on raieõiguse müügihina kujunemisel veelgi olulisemad tegurid kui metsakinnistu müügis. Hea ligipääs ja aluspinnas tähendavad, et kinnistu suudab kanda rasket metsatehnikat ning väljavedu kulgeb ladusamalt. Oluline on ka suuremate asulate lähedus, sest see tagab paremad võimalused kokkuostjate leidmiseks ja raiutud puidu realiseerimiseks.

Puistu küpsus ja puidu kvaliteet

Metsakinnistu takseerkirjelduses on näha raieküpse metsa tagavara kinnistul, metsa erinevad rinded ja ka puidu üldine kvaliteet. Kui raieküpse puidu tagavara kinnistul on suur ja puit ei ole kahjustatud, siis võib raieõiguse müügist oodata ka võrdlemisi kõrget tulu.

Puidu sortiment

Raieõiguse ostja jagab raiutava puidu iseseisvalt sortimentideks. Mida hinnalisemasse sortimenti raiutud puidu liigitada saab, seda kõrgem on ka puidu potentsiaalne hind. Kõige levinumad sortimendid on saepalk, paberipuit, küttepuit ja vineeripakk. Jämedamate ja hinnalisemate sortimentide kogust arvestatakse tavaliselt tihumeetrites, eriti hinnalisi sorte isegi kilogrammides. Peenemaid ja odavamaid materjale arvestatakse enamasti virnastusmahuna ehk ruumalana, mille täidab puuvirn.

Metsa tervislik seisukord

Lisaks raieküpse puidu mahule kinnistul, metsarinnetele, mullastiku boniteedile ja peapuuliigile näitab takseerkirjeldus ka puistu tervislikku seisukorda. Nii võib tekkida olukord, kus pealtnäha terve ja elujõulise metsa väärtus on oluliselt väiksem kui müüja seda eeldas. On ette tulnud olukordi, kus mets oli sõjaaegne lahinguväli ning kõik pealtnäha kvaliteetsed puud olid miinikilde täis ja seeläbi rikutud. Tavalisemad ja rohkem levinud on aga haigustest ja metsloomade tegevusest tingitud kahjustused.

Millal tasub müüa mets koos metsamaaga ja millal ainult raieõigus?

Otsus sõltub tavaliselt sellest, kas soovid metsa majandamisega lõpparve teha või ise uue metsa kasvatamisega alustada – mis on metsamaa omaniku kohustus. Tasub arvestada, et metsamaa müügihind koos metsaga on ühekordne tulu, kuid see on alati kõrgem kui raieõiguse müügihind ning sellega ei kaasne kulutusi, mida tekitab uue metsa istutamine ja majandamine. Rusikareegel on see, et alla 5 hektari suurust metsakinnistut tasub müüa tervikuna. Kui metsamaa on suurem ja sellel on erinevas küpsusastmes metsa, võib mõelda raieõiguse müügile – näiteks raieküps metsaosa praegu ja veel küpsev metsaosa 5-10 aasta pärast. Kindel on aga see, et raieküps puiduvaru on alati mõistlik ühel või teisel viisil realiseerida, sest üleküpsenud ja vananev puit ainult kaotab väärtuses.

Soovid oma metsa ja metsamaa eest saada head hinda kogemustega metsafirmalt? Meil on üle 16 aasta kogemust metsa- ja maatehingutes ning igapäevaselt metsa majandamisega tegeleva ettevõttena saame pakkuda paremat hinda kui vahendajad. Kui soovid müüa ainult osa metsakinnistust, korraldame müügiks sobiva tüki välja mõõtmise omal kulul. Küsi meilt pakkumist!

Mis mõjutab kõige enam metsamaa hinda ja raieõiguse hinda?admin2018-10-12T08:43:34+03:00

Põllumaa hinnad Euroopa vs. USA – kus on soodsam?

USA-s on ütlus: “Everything is bigger in Texas”. Kas see vastab tõele? Kui suured on põllumaa hektarihindade vahed võrreldes USA-d ja Euroopa riike? Järgnevalt teeme ülevaate põllumaa hindade erinevustest Euroopas riikide vahel, USA osariikide vahel ja vaatame – kus on kõige kallim ja kus on odavaim. Kas peale jääb USA või Euroopa? Milline on kõige soodsama haritava maaga USA osariik ning kus Euroopas võib põllumaa maksta hingehinda?

Kus on USA soodsaim haritav maa?

On üldlevinud arvamus, et Ameerikas on kõik suurem, uhkem ja ka kallim. Kuid kas sama kehtib ka haritava maa hektarihinna kohta?

Soodsaima hektarihinnaga haritavat maad võib leida mägisest Montana osariigist, kus hektari eest tuleb välja käia keskmiselt 2195 €. Tundub soodne? Selline haritava maa hektarihind kannatab Euroopas võrdlust Bulgaaria lõunaosa hindadega. Montana lääneosa on kaetud arvukate mäestikega, millest 77 kuuluvad „Rocky Mountains“ mäestikukurusse. Montanas kasutatakse haritavat maad enim karjamaana – iga inimese kohta on seal 3 veist. Järgnevad viljakasvatus ja heinakasvatus.

Hinna poolest järgmine on Montana geograafiline lõunanaaber Wyoming. Maastikureljeef on seal sarnane, ka Wyoming on mägine piirkond, kuid ühel või teisel viisil on põllumajandusega seotud koguni 55% kogu osariigi pindalast. Osariigis, mis on tuntud ka nime all „Cowboy State“, on 11 000 farmi ning keskmise farmi suurus on 1103 hektarit. Nagu ka Montanas on enim maad kasutuses karjamaana – veiste kasvatamine on osariigi suurim ja olulisim tööstusharu, kuid oluline on ka lambakasvatus. Põllumaa hektar maksab seal 2905 €, mis on võrreldav Läti põllumaa hektari keskmise hinnaga.

Kus maksab põllumaa USA-s kõige enam?

Kalleimad maad jäävad ajalooliselt „maisivöö“ aladele USA lääneranniku poolses osas, sest sinna on koondunud nii peamine maisikasvatus kui ka produktiivseimad farmid, kes teevad tihedat koostööd oma võimupositsiooni säilitamiseks. Läänerannikult ütleb kalleimate maade hulgas sõna sekka California, kus kasvatatakse väärtuslikke mandleid ja avokaadosid ning kus on arvestatav kogus põllumaad, mis USA Põllumajandusministeeriumi (USDA) kohaselt kuulub „prime farmland“ mõiste alla. Selle mõiste alla koondatakse maad, kus on parimad füüsilised ja mullakeemilised tingimused kvaliteetsete saaduste kasvatamiseks.

Kõige kallima haritava maa hektarihinnaga paistab silma New Jersey USA idarannikul, kus see on 27 868 € – mis on võrreldav Suurbritannia keskmaa hindadega.

Kui kõrge on haritava maa hektarihind Texases?

Kuid milline on olukord Texases? Ülal püstitatud väide, et kõik on Texases justkui suurem (ja kallim) ei vasta siinkohal tõele. Haritava maa hektar Texase osariigis maksab keskmiselt 4325 € ehk ligikaudu pool riigi keskmisest hektarihinnast. Tuues taas võrdluse Euroopast on sellele hinnale kõige lähemal Ungari haritava maa keskmine hektarihind (2016. aasta andmetel keskmiselt 4182 €).

Ka Texase osariigis domineerib põllumajanduses karjakasvatus. Osariigis on 11,8 miljonit karilooma ning mitte ainult lihatööstuse tarbeks. Teisel kohal on piimatööstus ning kolmandal kohal kanakasvatus. Järgnevad puuvilla- ja maisikasvatus.

Kogu USA keskmine haritava maa hektari hind 2017. aastal arvestades vaid saaki kandvat maad oli 8768 € (kui arvestada sisse ka farmihooned ja muu abistav maa oli keskmine hektari väärtus 6603 €). See tähendab, et USA kogu riigi keskmine haritava maa hektari hind on võrreldav Soome ja Poola hindadega (vastavalt 8326 ja 9100 eurot hektari kohta).

Kus Euroopas on haritava maa hektari hind kõige madalam?

Riigiti on kõige soodsam põllumaa hektari hind Rumeenias, 2016. aasta Eurostati andmetel keskmiselt 1958 € hektari kohta. Võrreldes teiste lääneriikidega, kus põllumajanduses töötab 4-5% rahvastikust on Rumeenias osakaal koguni 30% riigi tööjõust – põllumajandus on traditsiooniliselt kogu riigi majanduse selgroog. Rumeenia viljakad maad on kasvulavaks peamiselt teraviljale ja maisile, kuid väga oluline on ka päevalillede ja sojaubade kasvatamine.

Arvestades hinnavõrdlusesse ka riigisisesed piirkonnad, siis soodsaima põllumaa hektari 2016. aastal sai soetada Bulgaarias, Yugozapadenis 1166 € eest. Haritava maa hektar Põhja-Rootsis maksis juba oluliselt enam, 1637 €. Seega saaks hektarise põllulapi Bulgaarias endale soetada ühe Eesti keskmise kuupalga eest.

Kus suurim väärtuse kahanemine?

Võttes vaadeldavaks perioodiks aastad 2011-2016 paistab langustest enim silma Kreeka haritava maa hektari hinna langemine 15 393 € pealt 12 528 €-le samal ajal, kui teistes riikides on hinnad liikunud pigem tõusvas joones või samale tasemele jäänud. Hinna hoidmise puhul ei ole aidanud ka see, et Kreekas on Euroopa riikidest iga elaniku kohta kõige rohkem põllumehi, mis tähendab, et konkurents viljakatele põllumaadele peaks olema kõrge.

Miks on mõnes Euroopa riigis ja piirkonnas maa ülikallis?

Vastus on lihtne: kõige kallima hektarihinnaga põllumaad pakuvad suurimat lisaväärtust. Kõige kallima haritava maa hinnaga paistab silma Holland, kus Eurostati andmetel kogu riigis keskmiselt oli haritava maa hektari hind 2016. aastal koguni 62 972 €. Arvestades Hollandi viljakaid muldasid ja positsiooni maailma ühe kõige suurema põllumajandussaaduste eksportijana ei tule põllumajandusmaa kõrge keskmine hektarihind üllatusena – Hollandist eksporditavad juurviljad moodustavad kogu Euroopa juurviljaekspordist veerandi. Holland on täis pikitud suuri kasvuhoonete komplekse, mõned neist on isegi 60-70 hektari suurused. Tänu ülimalt efektiivsele põllumajandusele suudab Holland eksporditavate saaduste väärtust arvestades olla maailmas teisel positsioonil – USA järel. See on hämmastav võimekus pidades silmas, et Madalmaad on USA-st pindalalt 270 korda väiksemad.

Millest tekivad erinevused erinevate piirkondade põllumaa hindades?

Nagu igasuguse maa või muu kinnisvara puhul kujuneb lõplik hind mitmete tegurite koosmõjust – millised on riigis põllumajandust reguleerivad seadused ja toetussüsteem, milline on kliima, mullatüüp, drenaaži (või kastmise) vajadus, ligipääsud, maastik (põllud suurtel kallakutel) jne. Samuti mõjutab hinda turu nõudlus ja ekspordimahud. Soodsaima hektarihinnaga parasvöötmelistes piirkondades saab kasvatada vaid võrdlemisi levinud, vähenõudlikuid ja seeläbi ka soodsaid põllukultuure nagu kapsas, kartul, porgand või kurk. Lähistroopilises kliimavöötmes on lugu sootuks teine – näiteks Liguurias (Itaalia Riviera) kasvatatakse oliive, virsikuid ja aprikoose, seal on suured viinamarjaistandused ja veinitootjad, sest kliima ja pinnasetüüp võimaldavad just neid kõrgelt hinnatud saadusi kasvatada. Sellest tulenevalt maksab ka sealne põllumaa oluliselt rohkem.

Kumb jääb peale – Euroopa või USA?

Võrreldes USA ja Euroopa kõige soodsama haritava maa hektarihinnaga piirkondi saab tõdeda, et hinnatase on suhteliselt võrdne. Montana põllumaa hektarihind kannatab võrdlust Euroopa ühe soodsaima ehk Bulgaaria lõunaosa haritava maa keskmise hektarihinnaga.

Võrreldes USA kõige kallima põllumaa keskmise hektarihinnaga osariiki New Jersey-t ja Euroopa kõige hinnalisemat haritavat maad Hollandis, siis jääb peale Euroopa. Hollandi põlluhektari keskmine hind on tervelt 2,25 korda kõrgem.

Samuti ei pea põllumaade kontekstis paika ütlus „Everything is bigger in Texas“, kus haritava maa hektar maksab vaid pool kogu riigi keskmisest. Veel võib öelda, et USA-st on võimalik leida üllatavalt madalate põllumaa hindadega piirkondasid, kuid sealsed farmid on see-eest massiivsed.

Allikad: Eurostat „Agricultural land prices by Region“; USDA „Land Values 2017 Summary“

Põllumaa hinnad Euroopa vs. USA – kus on soodsam?admin2018-08-03T17:26:02+03:00